Kasvav võlgnikearmee suurendab inkassofirmade sissetulekuid

Võlasissenõudjatel tööpuudust karta ei tule. Foto: Corbis / Scanpix

Inkassoteenuste turg Eestis kasvas 40-45 protsendi võrra ning moodustas aastas ligi 1 miljard krooni.

SMSiga või internetis vormistatavate kiirlaenude tekkimisega lisandus miljardile veel miljon, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Keskmine võlg, mida nõuavad võlanõudjad juriidilistelt isikutelt, on Eestis 20 000 kuni 25 000 krooni, füüsilistelt isikutelt 3000 kuni 5000 krooni. Kõige suuremad võlapaketid võivad moodustada kümneid miljoneid.

Tüüpiline Eesti võlgnik on inimene, kellel on hüpoteegilaen, krediitkaardi tähtajast ületatud maksed, tarbimislaen ning järelmaksuga ostetud kodutehnika ja -elektroonika, ning pealekauba ka meeleheites võetud SMS-laen.

Intrum Justitia direktor Ivar Tammemäe sõnul on võlgadesse uppunud inimestele omane peita oma pea liiva alla ja kujutada endast jaanalindu.

Kuid inimest on raske leida vaid juhul, kui tal pole kinnisvara, püsitöökohta, püsielukohta, ravikindlustust, pangakontot. Selliseid Eestis peaaegu pole.

Reeglina kasutavad inkassofirmad avatud ja avalikke andmebaase, milleks on näiteks rahvastikuregister, telefonide andmebaasid, äriregister jms.

Intrum on koostanud 13-aastase töö jooksul oma andmebaasi ning vähe on neid ettevõtteid, mida seal pole. Mis puutub füüsilistesse isikutesse, siis ka nende kohta on firmal paarsada tuhat kirjet.

Võla sissenõudjad võtavad oma teenuste eest 10 kuni 50 protsenti võla summast. Eesti kuulus võlgade sissenõudja Lauri Vitsut ning tema Majanduskaitse Büroo ei võta töösse alla 100 000 krooni võlgasid ning reeglina jätavad nad poole sissenõutud summast endale.

«Me töötame niivõrd tõhusalt, et kliendid mõistavad: parem saada meie abil pool kui mitte midagi,» räägib ta.