/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2011/02/28/527165t1hf4fd.jpg)
Et säästmine ja igapäevakulude jälgimine selgemalt sujuks, on hea selleks kasutusele võtta konkreetne strateegia, millega tulud ja kulud kontrolli all hoida.
Tasub teada: kuidas säästa 50-30-20 meetodi järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isikliku eelarve koostamine keerleb peamiselt ümber matemaatiliste tehete - igakuised sissetulekud, väljaminekud ja säästmised peavad olema tasakaalus, kirjutab TFBank laenukool. Oma kulude-tulude üle arvestuse pidamiseks on põhimõtteliselt kaks moodust - esimene on sissetulekust kõik püsikulud maha arvestada ja vaadata edasi, mida ülejäägiga teha. Teine võimalus on jaotada sissetulek teatud eesmärkide vahel. Üks võimalik eesmärgistatud eelarve pidamise meetod on näitek Elizabeth Warreni loodud 50-30-20 reegel.
Kes on Elizabeth Warren?
Elizabeth Warren on 1949. aastal sündinud USA teadlane ja poliitik, kes on igapäevaste kulutuste ja säästmise teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid ning töötanud nõuandjana riigiasutustes ja ka senaatorina. Ta on olnud ajakirja TIME 100 maailma mõjuvõimsaimate inimeste nimekirjas. Koos oma tütre Amelia Warren Tyagiga lõi ta raamatus «All Your Worth: The Ultimate Lifetime Money Plan» 50-30-20 eelarvestamise põhimõtte.
Kuidas 50-30-20 reegel töötab?
Tegemist on väga lihtsa põhimõttega, mille järgi planeeritakse 50 protsenti sissetulekust vältimatute kulude, 30 protsenti isiklike vajaduste ja 20 protsenti säästmise või laenumaksete jaoks. Protsendid pole rangelt paigas ning iga inimene saab nende piire vastavalt oma tulu suurusele ja elukorraldusele natuke nihutada. Eesmärk on ikkagi katta oma praegused kui ka tuleviku finantskohustused olemasolevate vahendite piires. Lisaks annab 50-30-20 reegel kindlama kontrolli oma raha üle - nii on sul täielik teadmine, et teenitu kulutatakse eesmärgipäraselt, mitte ei haihtu suvaliselt õhku.
Alusta oma igakuise sissetuleku määramisest. Palgatöölisel on selleks iga kuu üks summa. Kui sinu tasuga on seotud ka boonussüsteem või oled vabakutseline, siis arvuta ühe kuu keskmine aasta peale. Seejärel fikseeri oma kulud, jaotades need kolme rühma:
50 protsenti - elamispinna laen või üür, kommunaalmaksed, kommunikatsiooniteenused, toit, ravimid ja muud möödapääsmatud kulud. Kuigi mõni kulu on vältimatu, saab seda teatud määral ohjata - näiteks tasub üle vaadata oma mobiili- ja internetipaketid, võibolla annab neid soodsamate vastu vahetada.
30 protsenti - kino, teater, kohvikud, restoranid, trenn ning muu meelelahutus, millega sulle oma vaba aega meeldib sisustada. Ükski eelarve, mis keelab osta midagi endale, ei ole eriti elujõuline. Seega on parem hinnata oma väljaminekuid ning eelarvestada need piisavalt paindlikult, samas piiritletult, et sinu soovid ja finantsvõimalused oleksid tasakaalus. Nii väldid sa stressist ja muudest emotsioonidest tingitud liigseid ostlemisi.
20 protsenti - laenumaksed ja/või säästmine. Kõige väiksem, kuid samas oluliseim osakaal eelarves. Selle abil on tagatud sinu laenukohustused, hädaabifond ja erinevad tulevikuplaanid.
Miks see meetod töötab?
50-30-20 reegli edu peitub selle universaalsuses. See on üheaegselt universaalne kui ka individuaalne. Paika pandud osakaalud aitavad oma kulusid vastavalt järje peal hoida. Meelelahutus ületab tunduvalt 30 protsendi piiri? Selge, millestki tuleb loobuda. Vältimatud kulud moodustavad 40 protsendi? Tore! Ülejäägi saad säästmisse suunata. See on lähenemine, mis töötab kõigi puhul. Individuaalseks muudab reegli sinu enda sissetuleku suurus. Keegi ei ütle, sulle, et kindlasti pead iga kuu 200 eurot kõrvale panema, vaid sinu võla- ja säästustrateegia arvestab sinu enda võimalustega.