/nginx/o/2011/03/25/545000t1hc87b.jpg)
Tarbijakaitseametile on laekunud mitmeid signaale seoses nutitelefonide tahtmatu internetis käimise ja seal levivate viirustega. Viimane toimib samal põhimõttel kui arvutiviirused, mis korjatakse üles kahtlaseid linke avades või veebilehekülgi külastades.
Jätkuvalt on tarbijatel probleeme nutitelefonidega, mille kasutusotstarbeks on lisaks kõneteenusele ka telefoni «arvutina»internetis surfamiseks kasutamine, mis eeldab, kas traadita internetiühendust (WIFI) või mobiilset andmesideühendust. Tarbijad eeldavad sageli, et tegemist on tasuta teenusega, selgitas tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. Tema sõnutsi tasub tähele panna, et kui mobiiltelefon võimaldab internetiühendust WIFI ühenduse kaudu, siis on see kodu-WIFIs või kõigile kasutamiseks avatud WIFI-levialades tasuta, kuid kui kasutada mobiilset internetiühendust, siis pakub seda mobiiltelefoniteenuse osutaja tasulisena.
Tootjad on telefonid algseadistanud nii, et mobiiltelefoni kasutajal oleks automaatselt võimalik saada mobiilne internetiühendus, mida sideettevõtetena pakuvad Eestis näiteks EMT, Tele2, Elisa. «Paraku on inimesi, kes automaatsest mobiilsest internetiühendusest teadlikud pole ning kasutavad enese teadmata tasulist internetti,» lausus Turetski.
Arvestades eelmainitut, tuleb kindlasti telefoni ostes teha selgeks selle põhifunktsioonid ning kuidas toimub internetis surfamine. Kui tarbija ei soovi automaatset internetiühendust, tuleks paluda lasta see teenindajalt selliseks ka seadistada, soovitas Turetski. Paraku teevad tema sõnul nii mõnedki operaatorid seda lisatasu eest, mistõttu saab tarbija seda ka ise teha, järgides täpselt kasutusjuhendis kirjutatut. Samuti oleks – internetikasutamise tihedust ja vajadust arvestades – mõistlik fikseerida ühendus kindla summa peale kuus, nii ei arvesta telefon netikasutust mahupõhiselt.