Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi töökeskkonna labori uuringud näitavad, et nii kodude kui kontorite ruumiõhus on mikroobide hulk suurem kui 10-15 aastat tagasi.
Korraliku ventilatsioonita kuhjuvad koduõhku kahjulikud ained
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda tendentsi saab otseselt seostada ligikaudu samal ajal alguse saanud euroremondi ja aknavahetuse buumiga, kirjutab keskkonnatervishoiu teadur Ene Indermitte Eesti Puitmajaliidu lehes.
Olgugi, et mikroobide kontsentratsiooni tõus pole kuigi suur, tuleb arvestada selle pikaajalise ja igapäevase mõjuga. Eritu tundlikud on ruumiõhu saastele lapsed, vanurid ja allergilisi haigusi põdevad inimesed.
Seetõttu on teaduri hinnangul oluline, et elamu ehitusel pöörataks tähelepanu ka ventilatsioonile – see ei tohiks rahapuuduse või asjatundmatuse tõttu jääda ehitamata. Tõhus ventilatsioon suudab nii tuntud kui ka meile veel tundmatud saasteained õhust eemaldada.