Päevatoimetaja:
Sander Silm

Üks küsimus: mida teha, kui tööandja ei võimalda täistööaega?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Artikli foto
Illustratsioon: Tööinspektsioon

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab olukorda, kui graafiku järgi tööl käival palgalisel ei tule kuu lõpus töötunnid täis.

Küsimus

Olen töötanud oma praeguses töökohas üle poole aasta, aga igal kuul jääb normtundidest puudu 40 tundi ja rohkem. Viimati jäi graafiku järgi puudu lausa 60 tundi. Kas see on õigustatud ja kas tööandjal on õigus selliselt käituda?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Pooled lepivad töölepingus kokku tööajas ja see kuulub ühe töölepingutingimusena täitmisele. Kui teie lepingus puudub märge tööajast ja/või töötundide hulgast seitsmepäevases ajavahemikus keskmiselt, siis eeldatakse, et kokkulepe on täistööajas. Täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus.

Kui tööandja ei võimalda teile kokkulepitud tööaega, tuleb puudujäävad tunnid seaduse järgi töötajale välja maksta ja seda keskmise töötasu ulatuses. Sellekohase, soovitavalt kirjalikkus vormis koostatud pöördumise saate esitada tööandjale koheselt pärast palgapäeva. Kui töösuhte pooled jäävad erimeelsusele, on võimalik pooltel pöörduda töövaidlusorgani poole.

Juhin tähelepanu, et tööaja summeerimisel võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul. Arvestusperioodiks või olla kuni neli kuud ja võimalikud puudu jäänud tunnid selguvad alles selle perioodi lõppedes.

Summeeritud tööajas ja arvestusperioodis peavad olema pooled samuti eelnevalt kokku leppinud.

Tagasi üles