Ameerika sanktsioonid lõid Nordstreami jalust nõrgaks

Viis aastat tagasi käisid Nordstreami esindajad oma plaane tutvustamas Stenbocki majas, kus neid viisaka jahedusega vastu võeti. Esiplaanil Nordstreami tegevdirektor Matthias Warnig. Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

• Euroopa suurkontsernid loobusid osalusest Nordstreamis, nõustudes vaid laenama.
• Venelased alustasid paanilisi rahaotsinguid, pöördudes ka Hiina pankade poole.
• Kongress isoleerib Venemaa lääne abist energeetikale ja infrastruktuuridele.

Läänemere põhja kavandatava gaasitoru operaator Nord Stream 2 AG alustas Hiina pankadega eelläbirääkimisi projekti rahastamiseks, sest eurooplaste huvi selle projekti vastu jahenes märgatavalt.

Vedomosti ajakirjanikuga rääkinud projektiga seotud isik ja oluline riigiametnik kinnitasid läbirääkimiste toimumist, seostades laiendatud rahaotsinguid Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega.

Varem garanteeris gaasihiiglane Gazprom kogu 9,5 miljardi euro maksumusega projekti kogu ulatuses ning Euroopa partnerid Engie, OMV, Royal Dutch Shell, Uniper ja Wintershall soovisid omandada osakuid. Kuid nüüd räägitakse hoopis 4,7 miljardi euro laenamisest selle projekti rahastamiseks. Üks miljard sellest summast on väidetavalt juba ka üle kantud.

Ameerika Ühendriigid kehtestavad presidendivalimistesse sekkunud ja Ukraina suveräänsuse vastu astunud Venemaale uued sanktsioonid, mis puudutavad finants-, energeetika- ja infrastruktuuri valdkonda, piirates liisingu, tehnoloogia ja teenuste andmist.

Ehkki Gazpromi juhtivad tegelased püüavad jätta muljet, et uued sanktsioonid mõjutavad Nordstreami ebaolulisel määral, väidavad asjaosalised usalduslikes vestlustes risti vastupidist. Selleks, et rahanälga jäävat toruprojekti päästa, valmistatakse palavikulise hooga finantsturgudel levitamiseks ette uutele investoritele mõeldud infobukletti.

Vene ajaleht vahendab energiakontsernide huvide kaudu Nordstreamiga seotud Saksamaa, Austria ka Prantsusmaa tipp-poliitikute kriitikanooli oma Atlandi-taguse liitlase poolt kavandatavate sanktsioonide suhtes. Viidatakse ameeriklaste soovile oma enda gaasile soodsamaid turgusid garanteerida.

Agressori ohjeldamiseks mõeldud sanktsioonide pakett peab saama heakskiidu ka Senatis, enne kui viiakse allkirjastamiseks presidendile.

Läänemere põhja rajatava 1200 kilomeetri pikkuse gaasitoru võimsuseks kavandatakse 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Projekti peamiseks eesmärgiks on Venemaa agressiooni tõrjuvat Ukrainat läbiva Euroopa-suunalise gaasitransiidi lõpetamine.

Eesti võttis Nordstreami suhtes paindumatult eitava hoiaku pärast seda, kui Kremli poolt toruprojekti etteotsa palgatud Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder asus Eestit pronksiöö sündmuste pärast hurjutama.