/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2017/06/21/6803675t1h6404.jpg)
Lõuna-Korea kirjutas alla lepingule ettevõttega Hyperloop Transportation Technologies (mitte Hyperloop One), et ehitada järgmise nelja aasta jooksul Soulist Busanisse viiv vaakumtoru.
Lõuna-Korea ostab Hyperloopi, päriselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Busanit lahutab pealinnast Soulist ligikaudu 330 kilomeetrit. Rong sõidab selle ära natukene vähem kui kolme tunniga. Tundub aga, et lõuna-korealastele sellest ei piisa, sest Hyperloopiga soovitakse teha sama retk 30 minutiga, kirjutab Wired.
Hyperloop Transportation Technologies on võitnud omale sõpru üle kogu maailma, kuid väga vähesed valitsused on andnud neile konkreetseid lubadusi. Leping on sõlmitud Slovakkiaga, kuid ka see on peamiselt ainult uuringute tegemiseks. Sarnast lepingut üritatakse saada Abu Dhabiga, kuid mitte midagi reaalset pole veel kusagil otseselt ehitatud. Hpyerloopi testrada asub San Francisco ja Los Angelese vahel.
Lõuna-Korea tahab aga kogu asja ehitada nelja aastaga ning lüüa kopp maasse juba järgmisel aastal. Hyperloopi palavik tabas Souli jaanuaris kui valitsus palus Hanyangi ülikooli teadlastel uurida kas Elon Muski vaakumtoru visioon võiks töötada. Eile allkirjastatud lepingu järgi pakub Hyperloop tunneli ehitamiseks vajaliku oskusteabe, kuid vaakumtoru enda ehitab Lõuna-Korea ise.
Neile, kes Hyperloopist veel ei tea, siis tegu on kiirtranspordisüsteemiga, mille kontseptsiooni pakkus 2012. aastal välja Elon Musk. Leiutajal endal polnud tehnoloogia arendamiseks aega (ta ehitab rakette, elektriautosid ja viib inimkonda Marsile) ja nii lasi ta seda teistel arendada. Hyperloop kujutab endast peaaegu vaakumseisundis torude võrgustikku, milles liiguks ringi hõljuvad, ilma friktsioonita kapslid, mis kannaks reisijaid ja kaupu. Taolised kapslid võis Muski sõnul liikuda kiirusel üle 1100 kilomeetri tunnis.
Arvestades, et mitte ühtegi töötavat Hyperloopi vaakumtoru pole isegi ehitatud, siis nelja aastaga terve süsteemi ehitamine saab olema pehmelt öeldes väga suur väljakutse. Lisaks süsteemi tööle panekule tuleb see teha ka kuluefektiivseks, tasukohaseks ja samas kasumit tootvaks. HTT väitel on neil kõikvõimalikud kuluarvutused tehtud, kuid rahakate klientide meelitamine traditsioonilisemate transpordiviiside juurest eemale võib kujuneda isegi keerulisemaks kui kapsli torusse toppimine.