CV-d koostades tuleb arvestada, et oskused Excelit ja sotsiaalmeediat kasutada, e-kirju hallata ning meeskonnatööd teha on tänapäeval juba nõudmised, mitte kasulikud lisaoskused.
11 vananenud oskust CV-s, mis tööandjaid enam ei huvita
Et CV oleks silmapaistev, ajakohane ning huvitav lugeda, tuleks sealt elimineerida igasugused faktid, mida tööandja nagunii teab või uuelt töötajalt ootab, kirjutab CheatSheet. Neid CV-s alles hoides raiskad lihtsalt ruumi ning võiksid nende oskuste asemel midagi olulisemat kirja panna.
Oskused, mis tööandjaid enam kulmu kergitama ei pane, on järgnevad:
Microsoft Office programmid. Arvutiga töötajale on Wordi ja Exceli käsitlemise oskus nagunii nõutud, mistõttu ei ole seda väga oluline CV-sse kirja panna.
Masinkirjaoskus. Sisuliselt tähendab see lihtsalt kiiret trükkimisoskust, mis on nooremal põlvkonnal juba niigi veres ning pole tööandjale mingiks üllatuseks. Paraku mida vanem inimene on, seda kehvem on enamasti ka tema trükkimisoskus, mis jääb mõne töökoha puhul pigem puudujäägiks.
Aegunud või vähelevinud programeerimiskeeled. See kehtib IT-valdkonnas töötajatele, kelle töökuulutustes on ka enamasti kirjas, milliste programmeerimiskeelte valdamist neilt eeldatakse. Pigem pane CV-sse kirja erilisemad ja nõutud oskused, mitte sellised, mida keegi enam ei kasuta.
Andmesisestusoskus. See ei nõua samuti töötajalt väga suurt pingutust ja erilisi oskusi, vaid piisab kiirusest ja heast Exceli valdamisest. Seega andmesisestusoskus ei ole päris see, mille järgi tööandja CV-d vaadates oma valiku teeks.
Administreerimine. Sekretäri, assistendi või administraatori oskusi näitab valdavalt tema kogemustepagas – mida rohkem töökogemusi, seda kogenum ta ilmselt administreerimises ka on. Tööandja saab sellest aru ka siis, kui CV-s pole otseselt kirjas, et inimest iseloomustab hea administreerimisoskus.
Klienditeenindus. See pole oskus, mis oleks vananenud või otseselt halb, kuid kuulub samuti nende oskuste hulka, mida väga paljude elukutsete esindajatelt niigi oodatakse. Kui oled varem töötanud klienditeeninduse valdkonnas, siis räägib su töökogemus juba enda eest. Kui tegu pole selle valdkonnaga, kuid töötajalt oodatakse sellegipoolest laitmatute kliendisuhete hoidmist, tuleb selle oskuse olemasolu või puudumine töökohal samuti kergesti välja.
Oskus telefoni, arvutit ja koopiamasinat kasutada. Need on tänapäeval hädavajalikud oskused, ilma milleta ei pruugita kandidaati jutule võttagi. Tööandja eeldab, et sa oled nende kasutamises pädev ilma seda talle eraldi ütlematagi.
Oskus töötada nii meeskonnas kui ka individuaalselt. See on levinud fraas, ent sisuliselt üsna tühine. Väga raske on töötada kolleegiga, kes ei oska meeskonnaga arvestada, vaid mõtleb ainult endale. Seega ootab tööandja, et saaksid mõlemaga hakkama, kuigi enamike tööde iseloom on ilmselt selline, et teedki kas üht või teist. CV-s võtab see fraas aga mõttetult ruumi.
Oskus sotsiaalmeediat kasutada. Seda ei pruugi paljudes töökohtades vaja minnagi, ent sel juhul pole ilmselt ka väga oluline CV-sse märkida, et sul selle kohta teadmised on. Sotsiaalmeedia kasutamisele tuleks viidata vaid siis, kui sul on näiteks ettevõtte Facebooki lehe haldamise kohta ette näidata väga hea tulemus ning see teave on seotud töökohaga, kuhu kandideerima asud. Vastasel juhul on tööandjal seda infot lihtsalt igav lugeda.
E-kirjad. Oskuse trükkida ja saata e-kirju võib julgelt CV-st maha kriipsutada, sest see pole tänapäeval mingi oluline oskus, vaid pigem nõue.
Raamatupidamine. Ilma selleta oleks raske ettevõtet hallata, kuid suur osa raamatupidamisteenustest on tänapäeval automaatsed ning tehakse arvutiga, mitte paberile numbreid märkides. See ei tähenda küll, et raamatupidajaid enam vaja ei läheks, kuid seda teavet CV-sse märkides veendu, et oleksid selle sõnastanud kaasaegselt.
Loe ka: