Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6593285t1h591c.jpg)
Esmaspäevasel hääletusel toetas 63 riigikogu liiget rahvusvahelist kokkulepet ja 20 oli vastu, millega Eesti võttis kohustused Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse.
Parlament kinnitas uue raudtee ehitamiseks vajaliku Leedu, Läti ja Eesti vahelise kokkuleppe ülekaalukalt, sest Rail Balticut toetasid nii valitsuse juhtpartei Keskerakond kui ka suurim opositsioonipartei Reformierakond.
Seetõttu kõlasid Reformierakonna poliitikute kriitikanooled peaettekandja Erki Savisaare kohta justkui nõudliku õpetaja noomimine, kes soovinuks lemmikõpilase suust kuulda veelgi paremaid ja veenvamaid pooltargumente.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/20/6800225t1h09d2.jpg)
Rail Balticu kokkuleppe vastu hääletama kutsunud Vabaerakond ja EKRE sarjasid karmi sõnaga nii raudtee ehitamise pooldajaid kui ka projekti ennast. Vabaerakonna vastne esimees Artur Talvik nimetas Savisaare selgitusi ülbeteks, et nii varjata ebakompetentsust. Samuti rääkis Talvik, et Rail Balticu tasuvusuuringusse on sisse kirjutatud nelja miljardi euro suurune pettus. Ta kutsus leppe vastu hääletama väitega, et suur osa Eestisse rajatud oluliste objektide rahast on ära varastatud.
EKRE eestkõneleja Martin Helme sõnul aeti Rail Balticu kokkulepet tutvustades valejuttu ja ühtegi tõele vastavat argumenti ei kõlanud. Kogu projekt on Helme sõnul bluff, pööraselt kallis ja seda ei ole meile vaja.
Seitse riigikogu liiget jättis hääletamata, nende hulka kuulus samuti reformierakondlane Jürgen Ligi, kes hiljem sotsiaalmeedias põhjendas oma valikut asjaoluga, et tema sugulased on raudtee vastu. Kuid Riigikogu kõnepuldist rääkides rõhutas Ligi asjaolu, et Rail Balticu leping mõõdab meie rahvusvahelise koostöö võimet ja on oluline, sidudes Eesti senise ida suuna asemel põhja ja lõuna suunaga.
Teise lugemise käigus lisati seaduse preambulisse, et iga-aastase riigieelarve seaduse lisana esitatakse Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta, näidates planeeritavad investeeringud objektide kaupa ja nende eeldatav maksumus. Valitsus teavitab jooksvalt riigikogu Rail Balticu rajamisega seonduvast ja esitab igal aastal riigikogu majanduskomisjonile projekti vahearuande.
Seletuskirja kohaselt on riikidevaheline kokkulepe vajalik, ehkki sellekohased punktid sisalduvad praeguseks mitmes Balti riikide ning Poola, Soome ja Euroopa Komisjoni ühisavalduses. Samas on mitu olulist ja reguleerimist vajavat teemat seni riikide esindajate allakirjutatud dokumentides katmata.
Läti parlament on kokkuleppe juba kinnitanud, leedulased otsustavad lepingu üle septembris.
FAKTIKAST1
Mis on Rail Baltic?
Rail Baltic on põhja-lõunasuunaline reisimiseks ja kaubaveoks mõeldud raudtee, mis saab ühenduslüliks Skandinaavia ja Lääne-Euroopa vahel. Raudtee valmib koostöös Läti ja Leeduga, kaasatud on ka Soome ja Poola.
Tegemist hakkab olema Euroopa rööpmelaiusel 1435 mm põhineva kaherööpmelise elektriraudteega, kus reisirongi kiirus on kuni 240 km/h, kaubarongi kiirus on kuni 120 km/h. Raudtee pikkus tuleb ligi 870 kilomeetrit, sellest ligi 210 Eestis.
Eestis läbib raudtee Harjumaad, Raplamaad ja Pärnumaad, rahvusvaheliste reisirongide peatused asuvad Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, lisavõimalus Raplas. Rong sõidab Tallinnast Pärnusse kolmveerand tunniga ja Riiga vähem kui kahe tunniga.
Raudtee ehitatakse vaid kahetasandiliste ülesõitudega, mis omakorda teeb sellest turvalisema raudtee kui praegused Eesti raudteed. Samuti tekitab Rail Baltic vähem müra ja vibratsiooni. Rail Balticu maantee toob kaubaveod osaliselt raudteele, mis suurendab liiklusohutust ja vähendab raskeveokite arvu maanteedel.
Maksumus kolmes riigis kokku on ligi 4,8 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,3 miljardit. Ligikaudu 80 protsenti kulude ulatuses taotletakse toetust Euroopa Liidult. Esimeses taotlusvoorus eraldati kolmele Balti riigile 442 miljonit eurot.
FAKTIKAST2
Positiivsed mõjud
Tavainimesed võidavad kiire, ohutu, keskkonnasõbraliku ja mugava reisimisvõimaluse Tallinnast Pärnusse, naaberriikidesse ning edasi Euroopasse.
See on läbi aegade suurim investeering Eestisse, mis loob lisatöökohti ja riigile maksutulu. Rail Baltic on oluline samm edasi Eesti ühendamisel Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Euroopa rööpmelaiusel moodne raudteeühendus hõlmab põhjast nii Skandinaaviat kui ka Venemaad, teiselt poolt Lääne-Euroopat.
Tallinnast saab reisijate ühenduskeskus, mis ühendab Põhjamaid, Lääne-Euroopat ja Venemaad, sealhulgas kolme olulist Läänemere sadamat. See loob lisavõimalused turismi edendamiseks. Olukorras, kus Euroopa Liidu poliitika soosib kaubavedude liikumist maanteelt keskkonnasõbralikumale raudteele, pakub Rail Baltic ettevõtetele olulisi lisavõimalusi.
FAKTIKAST3
Valmimise ajakava
2016 – Rail Balticu maakonnaplaneeringute avalikud arutelud. Alustati Ülemiste reisiterminali ja Tallinna lennujaama vahelise trammiliini ehitamist, mis valmib 2017. aasta lõpul.
2017 – läbirääkimised raudtee rajamiseks vajalike maade omandamiseks, algab Eesti reisiterminalide projekteerimine.
2018 – raudtee eelprojekti Eesti osa valmib täies mahus, algab raudtee tehniline projekteerimine kõigis riikides.
2019 – algavad raudtee ehitustööd, saab alustada terminalide väljaehitamist.
2025 – raudtee ehitustööd on lõppenud ja algab prooviperiood.
2026 – algab liiklus uuel raudteel.