/nginx/o/2017/06/02/6739839t1h4e3b.jpg)
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega saab riigieelarvet kuni 0,5 protsendiga SKPst aastas defitsiiti lasta; muudatuste järgi jälgitakse riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena, mitte ühe aasta vaates.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 riigikogu liiget, vastu 38 ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu vajas seadusena vastuvõtmiseks riigikogu koosseisu häälteenamust.
Seaduse järgi hakkab riigieelarves näha olema varasemate ja uute otsuste mõju ühe aasta asemel nelja aasta perspektiivis. Igal aastal kohandatakse varasematel aastatel tehtud plaane muutunud asjaoludele vastavalt. Väheneb valitsuse sisemine bürokraatia, kuna ühendatakse järgneva aasta riigieelarve eelnõu koostamise ja riigi eelarvestrateegia ehk rahanduse nelja-aastase plaani koostamise protsess.
Samuti võiks rahandusministeeriumi hinnangul edaspidi koostada riigieelarve sama ülesehitusega kui valitsusprogramm. Tegemist oleks ulatusliku muudatusega senises praktikas ja selle elluviimine eeldab põhjalikku eeltööd finantsandmete kogumisel ja andmebaaside haldamisel.
Varasem seadus nägi ette, et riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.
Menetluse käigus riigikogus viidi eelnõusse palju muudatusi lähtuvalt rahanduskomisjonile laekunud kirjadest.
Olulisim neist puudutab võimalike vastuolude likvideerimist põhiseadusega.
Muudatustega säilitatakse riigieelarves ministeeriumide vaheline liigendus, jäetakse välja ja muudetakse sätted, mille kohaselt riigikogu oleks riigieelarvega eraldanud vahendid valitsusele ning valitsus oleks vahendid liigendanud määrusega ministeeriumide vahel.
Säilib administratiivse liigenduse printsiip ja taastatakse kohustus, et valitsus esitab eelarvestrateegia riigikogule viivitamata pärast kinnitamist.
Arvestati kohtute haldamise nõukoja vajadusega osaleda esimese ja teise astme kohtute eelarve kujundamise protsessis. Sätestatakse, et ministeeriumide valitsemisalade vahelist jaotust on üldreeglina võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega.
Riigikogu toetas samuti ettepanekuid kavandatavate välistoetuste sisaldumiseks aastate kaupa eelarvestrateegias ja valitsusele riigieelarve vahendite kasutamise ülevaate andmist vähemalt kaks korda aastas. Samuti täpsustati seaduse jõustumise sätteid.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)