/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/16/6556525t1h1dae.jpg)
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab inimestel sõlmida mitu pensionilepingut, seehulgas ka riskantsemaid.
Nüüd võib sõlmida mitu pensionilepingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse poolt oli 74 ning erapooletuid 4 riigikogu liiget, vastuhääli ei olnud.
Seaduse kohaselt laiendatakse pensionile minevatele teise sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut investeerimisriskiga pensionilepinguga. Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu.
Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga. See annab võimaluse mingis osas täiendavalt teenida, kuid aitab ka investeerimisega kaasnevaid riske hajutada, sest osa pensionist on garanteeritud suurusega.
Osakuomanikele, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud raha alla 50-kordse rahvapensioni määra ehk praegu 8797 eurot, tekib fondipensioni kõrvale valikusse tähtajalisena sõlmitav pensionileping. Nii saavad inimesed, kes on teise sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida pensionilepingu tähtajalisena, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.
Väljamakseid tehakse sellise lepingu alusel sama kaua kui fondipensioni puhul. See tähendab, et kui pensionile minnakse näiteks 65-aastaselt, tuleb leping sõlmida vähemalt üheksaks aastaks. Investeerimisriski võtab pensionäri asemel aga elukindlustusselts.
Kui raha on kogutud summas, mis ei ületa 10-kordset rahvapensioni määra ehk praegu 1759,4 eurot, on osakuomanikul õigus kogu see summa korraga välja võtta. Siin eelnõu muudatusi ei tee.
Kolmanda sambaga kindlustuslepingute osas antakse osapooltele lepingu sõlmimisel õigus kokku leppida, et väljamakseid ei hakata tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud pensioniikka, mis on sel juhul 55 eluaastat.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, kus käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.
Uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018 ja direktiivi ülevõtmist puudutavad muudatused 21. mail 2018.