/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6796613t1h8641.jpg)
Märg rätik on ideaalne kasvupind bakteritele.
Kui tihti tuleks saunalina pesta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New Yorgi meditsiinikooli mikrobioloogi Philip Tierno sõnul on niiske saunalina ideaalne bakterite kasvukoht, sest sisaldab kõike nende eluks vajalikku: vett, sooja temperatuuri ja hulganisti hapnikku. Kus on niiskust, seal on ka pisikuid.
Seetõttu soovitab Tierno kasutada rätikut vaid kolm korda, enne kui ta pesumasinasse visata ja sedagi vaid juhul, kui rätik saab kasutuste vahepeal täiesti kuivaks.
See, kui rätik haisema hakkab, on märk sellest, et ta on liiga kaua niiske olnud.
«Kui rätik haiseb, ükskõik mille järgi, siis mikroobid paljunevad ja seda tuleks kiiremas korras pesta,» sõnas Tierno.
Kuivatades ennast rätikuga, mis on täis baktereid, hõõrub inimene kõik need bakterid enda kehale, muutes eelneva duši all pesemise mõttetuks.
Kui jagad rätikut teiste inimestega, siis võid kokku puutuda selliste bakteritega, millega sinu keha pole harjunud toime tulema ja millest võib hiljem välja kujuneda infektsioon.
Tähtis on aga meeles pidada, et mitte kõik bakterid ei ole halvad. Paljud neist on ohutud ja mõned pikas perspektiivis lausa vajalikud. Selles seisneb ka hügieeni hüpotees, mille kohaselt tuleks noores eas palju kokku puutuda igasuguste bakteritega, et immuunsüsteem tugevneks.
Kuid mitte kellelegi ei meeldi haisev rätik, eriti kui see hais tähendab, et rätik vohab mikrobioloogilisest elust.