Tööandjad nõuavad Soomes üha sagedamini töötajatelt allkirja ka konfidentsiaalsusleppele

Konfidentsiaalsusnõude kasutamine kasvab. Foto: PantherMedia/Scanpix

Soomes kasvab töötajate hulk, kellelt tööandjad nõuavad üsna ähvardavalt allkirja andmist ka konfidentsiaalsusklauslile. Muuhulgas esineb ka töölepinguid, kus trahv konfidentsiaalsusnõude rikkumise eest on võrdne enam kui 20 aasta töötasuga.

Järjest enam soomlasi tunnistab, et uue tööandja juurde tööle asudes nõutakse neilt lisaks tavapärasele töölepingule allkirja andmisele ka nõustumist konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Oskustööliste ühingu AKAVA sõnul on aga konfidentsiaalsusnõue tarbetu hoiatusmeede. Organisatsioon on teinud ettepaneku, et uude töölepingu seadusesse läheks sisse tingimus, et isegi, kui töölepingutesse kirjutatakse konfidentsiaalsusnõue sisse, ei ületaks see kuut kuud.

AKAVA'ga liitunud ametiühingute liikmete hulgas (kokku 2700 inimest) hiljuti läbiviidud uuringust selgust, et 74 protsenti uuringus osalenutest on andnud töökohal allkirja konfidentsiaalsusklauslile, mis on kas otse töölepingusse sisse kirjutatud või siis eraldi neile esitatud. 

Igal kolmandal juhul kaasneb konfidentsiaalsustingimuse rikkumisega ka leppetrahv või muus vormis kahjutasu nõue. Osadel juhtudel on trahvi suurus võrdne mitme aasta töötasuga. Tavaliselt on trahvi suurus võrdne kuue kuu töötasuga. Seitse protsenti vastanutest ei olnud aga üldse teadlikud, kas nende töölepingus on ka konfidentsiaalsusnõue sees.

Kui 2005. aastal olid konfidentsiaalsusnõuded valdavalt sees infotehnoloogia- ja õigussektoris töötavatel inimestel, siis tänaseks nõutakse konfidentsiaalsusnõudele allkirja andmist isegi koristajatelt. 

Sellises olukorras on aga AKAVA juristi Vesa Vuorenkoski sõnul töötajatel väga raske vahet teha, mis info nende töös on kasutatav professionaalselt ning mis on seotud konkreetse ettevõtte konfidentsiaalsusleppega.