Vahutavast šampanjast saadud maitseelamusel on roll nii meelepärase valimisel, aga ka selle jahutamisel ja serveerimisel.
Tasub teada: kuidas valida head šampanjat
«Šampanjas on mingil määral säilinud viinamarjadest pärinevaid suhkruid, aga et happelisuse ja magususe vahel valitseks tasakaal, on osa suhkrut sinna ka lisatud. Kõige enam viinamarjadest pärinevaid jääksuhkruid leidub Demi-sec-tüüpi šampanjas,» selgitas šampanjatootja Laurent-Perrier’ esindaja Daniel Brennan väljaandele Independent. Demi-sec -šampanja on ka peaaegu kõige magusam.
Kõige levinum šampanja on aga Brut, mis on ka üks kõige kuivemaid. Šampanjatüübid varieeruvad kõige kuivemast kõige magusamani järgmiselt: extra/ultra brut, brut, extra sec, sec, demi-sec, doux. Seega kui eelistad magusamat šampanjat, jälgi, et etiketil oleks kajastatud sõna sec. Brut-stiilis valmistatud šampanjale aga suhkruid lisatud pole ning see on kõige naturaalsem.
Mida peaks aga jälgima šampanja värvi ja välimuse puhul? Brennan väidab, et heledam värv annab märku värskemast šampanjast, tumedam aga vanemast ja küpsemast. Mida väiksemad on aga mullid, seda parema šampanjaga on tegu, sest sel juhul on joogi konsistents rikkalikum ja ühtlasem, mis tähendab, et ka maitsemeeli paitab see meeldivamalt. Šampanja headusest annab märku ka see, et jook on juba pokaali valatud ja sa näed seal peal kohevat väikeste mullide kihti, mitte lihtsalt paksu vahtu.
Oma osa sellel, kui hästi šampanja lõpuks maitseb, on ka selle serveerimisel. Brennan märgib, et kindlasti peaks kasutama kõrget n-ö tulbikujulist šampanjapokaali, mitte madala servaga coupe-tüüpi pokaali, sest viimases lähevad paljud mullid kaduma ning see mõjutab ka maitseelamust.
Enne serveerimist tuleks šampanjat hoida tund aega külmkapis, et see jõuaks piisavalt maha jahtuda. Ideaalne serveerimistemperatuur on 8-10 kraadi. Avamisel aga keerake 45-kraadise nurga all pudelit ennast, mitte korki, ning valades kallutage klaasi, et sinna saaks koguneda rohkem mulle.