Uukkivi sõnul viiakse riigi kinnisvarareformi viiakse ellu loogiliste etappidena, kus vara tsentraliseeritakse, siis otsitakse võimalused pinnakasutuse optimeerimiseks ning vajadusel tehakse investeeringuotsused.
«Selleks, et vara saaks koondatud RKASi ja tekiks tervikpilt riigi kinnisvara kasutusest, on riik soosinud RKASile varade üleandmist, kuid see on vaid reformi esimene samm, eeldus pinnakasutuse analüüsiks ja optimeerimiseks. See ei tähenda, et pikaajaliselt peaks RKAS jääma büroode omanikuks,» märkis Uukkivi.
Ka ütles ta, et riigi kinnisvarareformi tegevusi tehakse kooskõlas teiste riigireformi tegevustega nagu näiteks riigiasutuste kolimine Tallinnast välja ja riigimajade rajamine maakonnakeskustes, mille eesmärgiks on muuhulgas ka kinnisvarakulude kokkuhoid.
Uukkivi sõnul on riigil juba mitmeid näiteid erasektoriga sõlmitud lepingutest. «Kogemus näitab, et toimiv büroohoonete turg on olemas vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mujal Eestis see peaaegu puudub. Ka Tallinnas ei ole mitmetel juhtudel riigi vajadustele vastavat pinda turul pakkumises olnud, see on tulnud riigi vajadustele vastavalt ehitada,» nentis ta samas.
«Riigi kogemus näitab ka, et pinnakasutuse tõhususe saavutamiseks on vajalik, et RKAS jääks nn vaheüürnikuks riigiasutuse ja erasektori vahel, seda eriti hoonetes, kus on mitmeid riigiasutusi,» rääkis asekantsler.
See jätaks riigi vakantsuse juhtimise RKASi kohustuseks ning tagaks erasektori omanikule kompetentse lepingu partneri. «Sellist soovi on avaldanud ka erasektori arendajad,» märkis Uukkivi.
Tõuge toimivast ärikinnisvara sektorist ja üle-euroopalisest trendist