Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/15/6786149t1h7b56.jpg)
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) sõnul ei ole konkurentsiameti ministeeriumidele saadetud kirjas, mis sisaldab ettepanekut riigiasutuste kontoripindade üürimine RKASi alt ära viia ja turule avada, iseenesest midagi uut, kuna ettepaneku sisu kordab suuresti varasemaid riigikontrolli soovitusi.
«Konkurentsiamet seda soovitust RKASile edastanud ega täiendavalt selgitanud ei ole, meieni jõudis antud dokument avalikest allikatest,» ütles RKASi avalike suhete juht Madis Idnurm nädala alguses meediasse jõudnud konkurentsiameti ettepaneku osas.
Nimelt soovitas amet pöördumises nii rahandus- kui justiitsministeeriumi poole avada riigiasutuste kontoripindade üüriturg konkurentsile ning viia see RKASi alt välja. «Ametile pole teada kaalukalt ja avalikust huvist lähtuvat põhjust, miks RKAS peaks kontoripindade üürimisega edasi tegelema,» märkis konkurentsiamet kirjas ministeeriumidele.
«Kui nüüd ameti ettepanekutele kiire hinnang anda, siis see kirjeldus kopeerib meie hinnangul suuresti riigikontrolli akti materjale, uusi või täiendavaid fakte või asjaolusid konkurentsiamet välja ei ole toonud,» lausus Idnurm.
Ka ütles ta, et RKASi hinnangul ei ole konkurentsiameti poolt toodud kirjelduse põhjal võimalik teha soovituses toodud järeldusi konkurentsi piirava või RKASile eelisseisundit tagava kinnisvarakorralduse osas.
Rahandusministeeriumil juba analüüsid töös
Samas rääkis Idnurm, et neile teadaolevalt on rahandusministeerium riigikontrolli soovitustest lähtuvalt juba mitmeid analüüse läbi viima hakanud - nagu riigi ja erasektori koostööprojektide analüüs, kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja eelarvestamise protsessi analüüs jne.
«Konkurentsiamet on rahandusministeeriumi projektidega kursis, samuti on rahandusministeerium oma tegevustes juba arvestanud konkurentsiameti seisukohtadega,» kinnitas käimasolevaid analüüse ka rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi.
Nende põhjal peaks ministeerium järgmise aasta alguses tegema ka valitsusele ettepanekud riigi kinnisvarakorralduse muutusteks, sh ka RKASi toimemudelis.
Uukkivi sõnul viiakse riigi kinnisvarareformi viiakse ellu loogiliste etappidena, kus vara tsentraliseeritakse, siis otsitakse võimalused pinnakasutuse optimeerimiseks ning vajadusel tehakse investeeringuotsused.
«Selleks, et vara saaks koondatud RKASi ja tekiks tervikpilt riigi kinnisvara kasutusest, on riik soosinud RKASile varade üleandmist, kuid see on vaid reformi esimene samm, eeldus pinnakasutuse analüüsiks ja optimeerimiseks. See ei tähenda, et pikaajaliselt peaks RKAS jääma büroode omanikuks,» märkis Uukkivi.
Ka ütles ta, et riigi kinnisvarareformi tegevusi tehakse kooskõlas teiste riigireformi tegevustega nagu näiteks riigiasutuste kolimine Tallinnast välja ja riigimajade rajamine maakonnakeskustes, mille eesmärgiks on muuhulgas ka kinnisvarakulude kokkuhoid.
Uukkivi sõnul on riigil juba mitmeid näiteid erasektoriga sõlmitud lepingutest. «Kogemus näitab, et toimiv büroohoonete turg on olemas vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mujal Eestis see peaaegu puudub. Ka Tallinnas ei ole mitmetel juhtudel riigi vajadustele vastavat pinda turul pakkumises olnud, see on tulnud riigi vajadustele vastavalt ehitada,» nentis ta samas.
«Riigi kogemus näitab ka, et pinnakasutuse tõhususe saavutamiseks on vajalik, et RKAS jääks nn vaheüürnikuks riigiasutuse ja erasektori vahel, seda eriti hoonetes, kus on mitmeid riigiasutusi,» rääkis asekantsler.
See jätaks riigi vakantsuse juhtimise RKASi kohustuseks ning tagaks erasektori omanikule kompetentse lepingu partneri. «Sellist soovi on avaldanud ka erasektori arendajad,» märkis Uukkivi.
Tõuge toimivast ärikinnisvara sektorist ja üle-euroopalisest trendist
Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete juhataja Maarja Uulitsa sõnul alustas amet soovituse aluseks olnud analüüsi käesoleva aasta alguses.
«Konkurentsiamet on seisukohal, et valdkondades, kus turg toimib ning erasektor saab teenuse pakkumisega edukalt hakkama, peab riik korraldama asjad nii, et era- ja avalik sektor saaksid võrdsetel tingimustel konkureerida,» rääkis Uulits.
Nn konkurentsineutraalsuse küsimustega tegelevad praegu aktiivselt ka teised ELi ja OECD riikide konkurentsiametid. Ärikinnisvara valdkonna valis konkurentsiamet analüüsimiseks seetõttu, et sel turul toimib nende hinnangul väga tõhus konkurents.
«Valdavalt on kontoripindade üürileandjaks erasektor, RKASi vajalikkus on selles osas avaliku huvi seisukohalt küsitav. Seetõttu tekibki kontoripinnakasutuse alal küsimus konkurentsineutraalsuse rakendamisest ehk teravamalt kui mõnes teises valdkonnas,» selgitas Uulits.