/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/05/22/6696609t1h135d.png)
Tavapankade ja uue aja valuutavahendaja Transferwise’i seisukohad teenustasude läbipaistvuse osas ei klapi omavahel mitte kuidagi ning paistab, et nii see ka jääb.
Transferwise lööb vastu: pangad eksitavad JOKK-skeemidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis tegutsevad suuremad pangad ütlesid nimelt eile Postimehele, et saa kuidagi nõustuda Transferwise’i korraldatud uuringu tulemustes toodud väidetega, mille kohaselt polevat koguni 81 protsendile eestlastest ülekannete teenustasud arusaadavad. Nad tõid välja, et tegelikult on nii teenustasud kui valuutakursid klientidele selgelt nähtavad.
Transferwise sellega aga ei nõustu. «Pankade esindajate vastused TransferWise'i uuringutulemustele ei üllata. See reaktsioon vastab täielikult pildile, mida Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises kirjeldame ja mida probleemiks peame,» ütles postimehele ettevõtte esindaja Marek Unt.
Pangad täidavad tema sõnul tõepoolest formaalselt nõudeid välismaksete puhul kliendile esitatava info osas. Ent selle jaoks, et jõuda selgusele kogu pangale makstava tasu osas, tuleb kliendil navigeerida teisele veebilehele; leida sealt üles kehtiv keskkurss; arvutada panga pakutava kursi erinevus keskkursiga; korrutada see tehingusummaga ning liita sellele veel tehingu eest makstav püsitasu, mille suurus oleneb sellest, kas saatja on valmis kulud kandma või jagab neid saajaga.
«Ei ole üllatav, et neli inimest viiest sellest segadusse satub. Meie ei nimetaks seda läbipaistvaks hinnastamiseks, vaid kliente eksitavaks JOKK-olukorraks,» sõnas Unt.
Ta tõi näitena kuvatõmmise Swedbanki välismakse ekraanist, mille puhul on enne makse sooritamist näha vaid panga teenustasu, aga mitte päevakurssi ega keskkurssi - seda peaks panga esindaja soovitusel otsima valuutakursside lehelt.
/nginx/o/2017/06/15/6785609t1h9a74.png)
«Lisaks, vaikimisi määratud «Kahasse» makse puhul jõuab saajani välispankade teenustasude võrra vähendatud maksesumma, seega maksja ei tea, kui suur summa lõpuks saajani jõuab. Kui valida teenustasu kandjaks «Maksja», on teenustasu aga ligi viis korda kõrgem,» lisas Unt.
Swedbanki igapäevapanganduse juht Kai Voore sõnul saab välismaksete vormi avades klient mugavalt kurssi kontrollida vajutades menüü nupule «valuutakursid», kus on kõrvuti välja toodud nii keskkurss kui ka panga kurss.
Välismakseid teevad umbes viis protsenti eestlastest, Transferwise’i uuringus küsiti arvamust 1000 eestlaselt, kellest kolmandik oli teinud rahvusvahelisi pangaülekanded.