Ka kasse saab edukalt dresseerida

Kasside treenimine. Foto: MTÜ Dresseur

Need inimesed, kes kinnitavad, et kassi ei saa dresseerida, tahavad tegelikult öelda, et kassi ei saa dresseerida survemeetodil, kirjutas MTÜ Dresseur kassitreener Anna Kuleshova.

See meetod on üks vanimaid, mida kasutati vanasti tsirkuses ja sõjaväekoerte puhul. Nüüd on 20. sajand ja dressuur on ammu väljakasvanud vanast survemeetodist. On leiutatud klikker – paljud dresseerijad kasutavad maiustust, hästi areneb mänguline dressuur ehk teisisõnu kasutatakse dresseerimist positiivse kinnitusega.

Toiduga ergutamine

Kui ma olen küsinud koerapidajatelt, et kui tihti nad oma koera toidavad, siis tavaliselt öeldakse, et üks-kaks korda ööpäevas. Muidugi, kui jutt käib tervest ja täiskasvanud loomast.

See on ka arusaadav, sest looduses peab koera metsik sugulane, hunt, vahel ka rohkem kui ööpäeva jahtima, et oma kõht täis süüa. Kui ma aga sama küsimuse esitan kassipidajatele — saan üheksal juhul kümnest vastuseks, et toit on pidevalt ees! Kas tasub siis imestada, et kass ei ole huvitatud toidust, maiusest või ei taha üldse süüa.

Aga kassid on oma loomuse poolest täpselt samasugused kiskjad nagu hundid, koerad, lõvid, leopardid jms. Looduses hangivad nad omale toidupoolist jahtides.

Seega esmalt tuleb omaks võtta, et kassil peab olema toitumisrežiim. Täiskasvanud kassi jaoks soovitan kaks korda ööpäevas, 12-tunnise vahega. Alles seejärel võib rääkida toiduga ergutamisest.

Peab aga raudselt kinni pidama sellest, et kassi tohi sundida aktiivselt liikuma ja treenima vähemalt kaks tundi pärast söötmist, aga pärast füüsilist koormust ei tohi süüa anda enne tunni möödumist.

Nende reeglite rikkumine võib kaasa tuua sellised ebameeldivad tagajärjed, nagu kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud ja isegi soolte keerdumine.

Mida võib kasutada toiduga ergutamiseks? Loomadele, kes alles alustavad treeninguid, on kõige parem, kui maiustus on pehme, näiteks juust, vorst, kanaliha, maks. Maiustus peab olema tükeldatud hernetera suurusteks paladeks. Mõnedele kassidele sobib maiustuseks sama kassitoit, mida nad saavad igapäevaseks söögiks.

Esimestel treeningutel saavad loomad maiustust väga palju, sellepärast on mõistlik treeningupäevadel igapäevast toidukogust vähendada poole võrra. Siis ei tohiks probleeme liigse kehakaalu pärast tekkida.

Mängimine

Mängul on kassi elus väga tähtis roll. Mittenäljased ja eluga rahulolevad tiigrid hakkavad omavahel mängima, et mitte kaotada vormi. Aga metsikud kassid võivad hakata hiirega mängima, kui neil on kõht täis. Kodustes tingimustes võime näha jahiinstinkti (või saagiinstinkti ) väljendust, kui kassipoeg püüab lehvi, laser-kaardikepi valguspunkti või ajab palli taga.

Kui loomale mitte anda vastavaid mänguasju, siis tuleb teil arvatavasti probleeme jalgade või käte kallale hüppamisega, igasugu vööde, juhtmete jms haaramisega ja teiste ebameeldivate tagajärgedega. Muide, ebameeldivused tekivad ka siis, kui kassile ei muretseta midagi küüntega kraapimiseks.

Mänguasjad võivad olla väga erinevad, alates pallidest, mida saab taga ajada, mis piiksuvad või mille sisse saab sööki panna, samuti pehmed mänguasjad, mis meenutavad hiirt. Kuid kassi treenimiseks sobivad kõige paremini õngetaolised mänguasjad.

Mänguasjad, mida hakatakse kasutama kassi treenimiseks ei tohi olla kassile pidevalt kättesaadavad. Need on mänguasjad, millega kass saab ainult peremehega koos mängida ja tulevikus ainult täites käsklusi ja ülesandeid. Esimestel etappidel võib selliste mänguasjadega töötada ka suunamise meetodil.

Kokkuvõtteks on kasse hästi arenenud saagiinstinktiga palju vähem kui selliseid koeri. Kuid sellegipoolest soovitan tungivalt seda instinkti arendada, isegi siis, kui te valite dresseerimiseks klassikalise, toiduga ergutamise viisi. Vähemalt võiks kassi pärast treeningut mänguga lõdvestada.

Sotsiaalne instinkt koertest erinev

See on kõige tähtsam ja ilmselgem erinevus koerte ja kasside vahel – kassidel ei ole sellist sotsiaalset instinkti nagu on koertel. Koerad elavad alati karjadena , alati on karjal juht ja temale lähedased loomad, kindel hierarhiline astmestik. Hunt – erak , see on erandlik nähtus ja ei ole üldse koerlaste perekonnale omane.

Iga koer püüab alati elada karjas, isegi kõige madalamal hierarhia astmel ja isegi siis kui see kari koosneb ainult temast ja peremehest. Sellest tuleb ka see, et koerad on väga truud oma peremehele, sellepärast taluvad nad meie poolt karistamist ja isegi ebaõiglust. Kui koera ja peremehe vahel on väljakujunenud õiged suhted ja koer on perekonnas, aga koera jaoks on see kari õigel hierarhilisel astmel, siis ei ole enam tähtis, kas peremehel on pall, maiustus või midagi muud. Koer vaatab oma peremehe otsa truu pilguga elu lõpuni ja on valmis minema temaga, kasvõi maailma lõppu.

Aga kaslaste perekonnas ei ole kõik päris nii, kassid on erakloomad. Ainult vähesed suured kaslased elavad karjas. Metsikute kasside peres võib ka vahel näha karja, kus näiteks emased elavad koos ja ühiselt kasvatavad poegi, kuid jahil käivad nad ikkagi eraldi ja igaühel on selleks omad kohad. Hulkuvad linnakassid võivad ka vahel koguneda gruppidesse, kus on juht, vanemad olijad ja uustulnukad. Kuid kõik see on ennem erandiks, kui reegliks.

Niisiis ei ole sotsiaalne kontakt kassidele eluliselt vajalik, kuid neid ei saa sellegipoolest nimetada mittesuhtlevateks või enesesse sulgunud loomadeks. Lihtsalt kass ei ole kunagi teiega ainult sellepärast, et te olete tema peremees – usaldus, armastus, austus ja sõnakuulekus tuleb kassi puhul ära teenida. Just sellepärast ei saa kasside puhul kasutada survet. Kuid te ju mäletate, et dressuur on ammu väljakasvanud sellest vananenud meetodist?

Mina isiklikult ei kasuta ühtegi dressuurimeetodit puhtal kujul. Igast meetodist ja iga üksiku kassiga valin ma välja just selle viisi, mis sobib antud etapil ja sellele kassile kõige paremini.