Salaturg rahastab organiseeritud kuritegevust

Salasuitsud. Foto: Elmo Riig

Riigil jääb iga aasta salaalkoholi ja illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata kümneid miljoneid aktsiisi-ja käibemaksu.

Eesti Maksumaksjate Liidu ja Riigikogu rahanduskomisjoni korraldatud salaturu ümarlaual leiti, et salakaubanduse vastu võitlemiseks on vaja suuremat kogukondlikku ja rahvusvahelist koostööd.​

«Tänu salakaubanduse vastasele võitlusele on Eestis salaturu osakaal viimastel aastatel stabiliseerunud,» tõi Eesti Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis välja. Üheks stabiliseerumise põhjuseks peab Lehis piirikaubandust, ehk fakti, et aktsiisikaupu käiakse järjest enam ostmas Lätist. «See aga on seadnud raskesse olukorda Lõuna-Eesti kauplused ja riik on jäänud ilma miljonitest maksutuludest,» märkis ta.

Lehise sõnul vajab Eesti aktsiisipoliitika suuremat tähelepanu. «Riigil on plaanis kehtestada täiendavaid maksuobjekte, mis annab veelgi suurema tõuke piirikaubandusele. Kahtlemata on rahvatervis oluline, aga seejuures tuleb aktsiisipoliitikat kehtestada selliselt, et salakaubandus ei suureneks ja aktsiisilaekumised ei väheneks,» märkis Lehis.

Ümarlaual Euroopa Liidu salaturu raportit tutvustanud Suurbritannia kaitse- ja julgeoleku-uuringute instituudi RUSI analüütiku Alexander Babuta sõnul domineerivad Euroopa Liidu salaturul organiseeritud kuritegelikud grupid, kelle vastu võitlemiseks peavad riigid tegema tõhusamat koostööd. «Kaasaegsed kuritegelikud grupid kasutavad ära tehnoloogilist arengut ja ehitavad suuri kontaktide võrgustikke, mis ulatuvad üle riigipiiride,» kinnitas Babuta ja lisas, et selliste võrgustike tegevuse tõttu tarbiti 2016. aastal Euroopa Liidus 49 miljardit salasigaretti ja riigid jäid ilma 10,2 miljardist eurost maksutulust.

Salaturu raporti kohaselt aitab salakaubandusele kaasa korruptsioon ja vähene kontroll kaubavedude üle Euroopa Liidus ja vabakaubandustsoonides. «Salakaupa on lihtne tellida internetist ja seda transporditakse posti- või pakiveo abil,» sõnas Babuta ja tõi välja ka inimeste vähese halvakspanu salasigarettide ja –alkoholi ostmisse, mis omakorda soodustab salaturu levikut. «Salakauba ostmist nähakse tihti kui väga väikest pahategu või isegi võitu valitsuse üle, keda tajutakse vastutavana turul kehtivate kõrgete hindade eest. Seejuures ei tajuta, et salakauba ostmisega toetatakse kuritegevust,» kirjeldas ta.

Maksu-ja tolliameti tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere sõnul on suur osa nende tööst salakauba vastases võitluses suunatud sellele, et saada salakaup kätte enne, kui see Eesti piiri ületab ja edasimüüjateni jõuab. «Piiriületusel ebaseadusliku salakaubaveo tuvastamisel on eelkõige abiks riskianalüüs ja kogenud tollitöötajad,» märkis ta ja lisas, et maksu-ja tolliamet teeb igapäevaselt koostööd teiste riikide tolliametitega, et tabada salakauba vedajad.

«Tihti ei mõelda sellele, et salasigarettide ja salakauba tarbimisega pannakse ohtu enda ja lähedaste turvalisus,» tõi Kõluvere välja. «Salakaubandus on tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega ja nende inimeste jaoks ei ole vahet, kas tehakse äri salasigarettide, salaviina või narkootikumidega. Kindlasti ei tasu jääda passiivseks. Ükskõik millise keelatud kauba müügitegevus kellegi trepikojas või lähiümbruses käib, tasub meile sellest teada anda, sest nii saame koos oma kodukanti turvalisemaks muuta».

Eesti Konjunktuuriinstituudi värskelt valminud varimajanduse uuringu järgi jäid illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimiskogused 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga samale tasemele.

Salaalkohol:

• Alkohoolseid jooke tarbis 2016. aastal küsitluse põhjal 83 protsenti elanikest ja neist omakorda  kolm protsenti oli aasta jooksul ostnud teadlikult ka salaalkoholi. 2015. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult neli protsenti alkoholitarbijatest
• Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu
• Salaalkoholi ostjateks olid rohkem mehed, vanemaealised ja mitte põhirahvusest inimesed
• Illegaalse alkoholi peamised müügikohad on endiselt müüjate endi elupaigad ja tänavad, kus 2016. aastal oli salaalkoholi ostnud vastavalt 47 protsenti ja 32 protsenti illegaalse alkoholi ostjatest
• Kokku tarbiti Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 2016. aastal 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis sisaldab ka Lätist müügiks toodud alkoholikoguseid
• Kogu Eesti elanike tarbitud viinast moodustas salaalkohol hinnanguliselt 19-23 protsenti
• Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 15,6 miljonit eurot

Salasigaretid:

• Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16 protsenti suitsetajatest, aasta varem oli neid 11 protsenti
• Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette viis protsenti suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist (49 protsenti kõigist välismaalt sigarette ostnud suitsetajatest)
• Illegaalseid sigarette ostsid sagedamini 30-40 aastased, mehed, mitte põhirahvusest elanikud ja madalama haridustasemega inimesed
• Hinnanguliselt realiseeriti 2016. aastal Eestis 380 miljonit salasigaretti, mis moodustas sigarettide siseturumahust (ilma turistideta) 18-21 protsenti
• Riigil jäi illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 54,4 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu

Uuring põhineb möödunud aasta lõpus täiskasvanud elanikkonna hulgas läbi viidud küsitluste tulemustele, millele vastas 2246 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Eesti Konjunktuuriinstituut on illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise ning ümbrikupalkade maksmise uuringuid teinud alates 1998. aastast.