Oluline seadus võeti vastu: ehitustööde riigihangete piirmäär langeb

Superministeeriumi ehitus Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu

​Riigikogu võttis kolmapäeval vastu riigihangete seaduse, mis langetab ehitustööde riigihanke piirmäära, tõstab lihthanke piirmäära ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi ning loonud alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele.

Riigikogu võttis riigihangete seaduse vastu teisel katsel 66 poolt- ja 24 vastuhäälega. Üks saadik jäi erapooletuks. Esmakordsel kolmandal lugemisel mai alguses kukkus riigihangete seaduse vastuvõtmine läbi, sest selle poolt hääletas 49 riigikogu liiget.

Uue seadusega kaasneb hulgaliselt võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks, ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi pressiteate vahendusel.

«Arvestades hangete osatähtsust kogu majanduses, on hea meel tõdeda, et astume selles valdkonnas suure sammu edasi ning loodan, et hankijad ja pakkujad hakkavad õige pea uusi võimalusi kasutama,» lisas ta.

Seadus näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob seadus eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele (VKE) paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks, teatas riigikogu pressiteenistus.

Seadus näeb ette uue hankemenetluse liigi – innovatsioonipartnerluse, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Väikesemahulisteks muudatusteks peetakse 10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.

Seadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

«Soovime tagada, et nii riigisiseste kui rahvusvaheliste hangete korraldus oleks sujuv ning parimate tehniliste võimalustega. Võimalikult töökindla ja kasutajasõbraliku registri loomiseks kaasame arendusprotsessi pidevalt ka pakkujate ja hankijate esindajad, et täielikult e-hangetele üleminek oleks võimalikult mugav,» ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

Seadusesse viidi muudatus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli regulatsiooni kohta. Niinimetatud kõrvalekalde protsendi meetodi kasutuselevõtt ehitustööde riigihangetes tähendab, et hankijal on õigus küsida pakkujalt selgitust tema pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta.

Seaduses kehtestati alltöövõtjate kaitse regulatsioon. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvad täiendavad sätted alltöövõtjate kontrollimise ja neile tasu maksmise lisatagatiste kohta ehitustööde hankelepingutes.

Vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon hakata välja mõistma vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud alates 2019. aasta 1. jaanuarist.

Seaduse üldine jõustumise tähtaeg on tänavu 1. septembril.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu langes 3. mail lõpphääletusel menetlusest välja nõutava 51 poolthääle puudumise tõttu. Seepärast algatas majanduskomisjon riigihangete seaduse eelnõu uuesti.