/nginx/o/2011/04/05/552426t1h7634.jpg)
Viimase aastaga tõusnud Euribor jätkab kasvu ka tänavu, mistõttu kodulaenu võtnud inimesed peavad olema valmis kulutama tagasimakseteks suurema summa.
Euribori tõus kergitab kodulaenu tagasimakseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuue kuu Euribori tõus mõjutab eelkõige neid inimesi, kes kodulaenu võttes nn ujuva intressi kasuks otsustasid. See tähendab, et iga poole aasta tagant muudab pank vastavalt Euribori kõikumisele intressimäära ning koos sellega kasvab või kahaneb ka igakuine makse.
Majanduslanguse ajal oli olukord hea – Euribor langes alla ühe protsendi piiri ning need, kes olid harjunud buumi ajal üle viieprotsendilise Euriboriga, võisid rahulikumalt hingata.
Möödunud aasta aprilli lõpust on aga kuue kuu Euribor jälle tõusma hakanud. Toona oli see 0,95 protsendipunkti, selle nädala esmaspäeval juba 1,56. Kusjuures eelmine märkimisväärne tõus oli alles 4. märtsil, mil näitaja tõusis 1,39 protsendilt 1,48 protsendile. Tavaliselt tõuseb Euribor vähehaaval.
Sampo panga krediidivaldkonna juht Kairi Koha pidas Euribori tõusu põhjuseks kasvanud inflatsiooniootust. Et pank ennustab Euribori jätkuvat tõusu kogu aasta vältel, tuleb Koha sõnul valmis olla laenu kuumakse suurenemiseks.
SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas märkis, et SEB keskmine laenujääk on 38 265 eurot (598 717 krooni).
«Ehk raha hinna kerkimine poole protsendi võrra viimase aasta jooksul on kergitanud keskmist kodulaenu kuumakset umbes 16 euro võrra,» selgitas ta. Kel aga kaelas buumiaegne miljonilaen, sel muidugi rohkem.