/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/06/13/6779419t1h7ee5.jpg)
Eesti oli mullu Euroopa Liidus (EL) elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt tagant poolt kuues riik, selgub Eurostati andmetest.
Eesti on elanike ostujõult ELi vaesemate seas (34)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 71 protsendi tasemele, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal.
Eestist tahapoole jäävad 67 protsendiga Läti, 63 protsendiga Ungari ja Rumeenia, 59 protsendiga Horvaatia ja 53 protsendiga Bulgaaria.
Leedu oli Euroopa Liidus 86 protsendiga AIC tasemelt 15. riik.
Üle keskmise oli AIC tase 10. Euroopa Liidu riigis. Kõige rohkem ületasid keskmist 32 protsendiga Luksemburg, 22 protsendiga Saksamaa, 18 protsendiga Austria ja 15 protsendiga Ühendkuningriik. Nendele järgnesid 14 protsendiga Taani ja Soome, 13 protsendiga Belgia ja 11 protsendiga Prantsusmaa, Holland ja Rootsi.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 74 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Eestist tahapoole jäävad 7 riiki.
Läti SKP ühe elaniku kohta on 65 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samas kui Leedus on see 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Euroopa Liidu keskmist SKPd elaniku kohta ületab 11 riiki ja neist kõige enam ületab seda 167 protsendiga Luksemburg, millele järgnevad 77 protsendiga Iirimaa ja 28 protsendiga Holland.
Kõige madalam SKP elaniku kohta on Bulgaarias, kus on see on 48 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Bulgaariale eelnevad 59 protsendiga Rumeenia ja Horvaatia.