/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/06/13/6778467t1h6017.png)
Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib suhteliselt muutumatuna, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Evelin Puura Statistikablogis.
Eestimaist jäätist toodetakse üha vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40 protsenti jäätise aastasest kogusest.
Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib suhteliselt muutumatuna. Kui 2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist, siis võrreldes selle ajaga on toodetud jäätise kogus aasta-aastalt vähenenud. Et ligi pool toodetud kogusest eksporditakse, siis sarnaselt toodangu vähenemisega on kahenenud ka jäätise eksport.
2016. aastal eksporditi Eestist jäätist 13 riiki ja nelja maailmajakku. Peamiselt jõuab Eesti jäätis aga lähiriikidesse ning 2016. aastal läks 97 protsenti kogu jäätise ekspordist Balti riikidesse ja Soome. Samamoodi jõuab impordituna Eestisse peamiselt Läti, Leedu, Soome ja alates 2013. aastast ka Poola jäätis. Ühtekokku tuuakse Eestisse jäätist 14 Euroopa riigist.
Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40 protsendi jäätise aastasest ekspordikogusest, ent aastate võrdluses on näha, et viimastel aastatel on ekspordihooaeg laienenud ka kevadesse ning algab juba märtsis-aprillis.
Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.