/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/03/15/3873187t1h7292.jpg)
Riigil ei tasu ettevõtluse arendamiseks mõeldud vahendeid suunata sinna, kus pole innovatsiooni loomine võimalik, leiab endine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, riigikogu liige Anne Sulling (Reformierakond).
Sulling: innovaatilisem Eesti ei teki läbi üürimajade ehituse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigi üks peamisi innovatsioonikulutuste indikaatoreid on kulutused teadus- ja arendustegevusele osakaaluna SKT-st. Hoonete renoveerimine ja ehitamine ei kuulu selle hulka,» ütles Sulling.
Riigikogu liige märkis arupärimises ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole, et minister lubas suunata täiendavad 160 miljonit eurot innovaatilisema Eesti ettevõtluse arendamisse, kuid 60 miljonit sellest läheb üürielamute programmi ja 40 miljonit Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks.
«Rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid IMFist soovitavad suunata täiendavaid vahendeid innovatsiooni toetusprogrammidesse nagu EASi innovatsiooni- ja arendusosak ja ettevõtte arenguprogramm. Innovatsiooni edendamisel on mõistlik pöörata tähelepanu valdkondadele, kus tase on kõige nõrgem – näiteks töötlevale tööstusele, kus Eesti mahajäämus Euroopa Liidu keskmisest on suurim. Tänane koalitsioon on teinud valiku suunata see raha aga projektidesse, milles pole innovatsiooni loomine võimalik,» sõnas ta.
Minister Urve Palo sõnul aga ilma riigi positiivse sekkumiseta asjad ei liigu kas üldse või piisava kiirusega – seda näitab tema hinnangul nii Eesti elamufondi seisukord kui ka see, et näiteks rekonstrueerimismahud kasvasid arvestatavalt alles siis, kui KredEx hakkas seda tegevust toetama.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas eile riigikogus Reformierakonna saadikute esitatud arupärimisele innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses.