Miljarditehase rajaja vastus keskkonnakaitsjatele: teeme tehase mõju kohta rohkem uuringuid kui vaja

Palgid. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Keskkonnaühenduste hinnangul kaasnevad ligi miljard eurot maksva puidurafineerimistehase rajamisega märkimisväärsed ohud, kuid tehase ühe rajaja Margus Kohava sõnul viiakse keskkonnamõju hindamiseks läbi ettenähtust rohkem uuringuid.

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava sõnul on tehase planeerimisprotsessi kõige olulisem osa erinevad mõjuhindamised, uuringud ja eksperthinnangud. «Oleme algusest peale öelnud, et seda tehast ei saa teha isolatsioonis ega jõuga, vaid läbipaistvalt ja avatult eri osapooli kaasates ning kõiki tegureid kaaludes. Kohtusime tänavu veebruaris ühe esimesena huvirühmadest EKO-ga (Eesti Keskkonnaühenduste Koda-toim.) ja kutsusime keskkonnaühendusi EKO raames koostööle.»

Hetkel töötab riigi eriplaneeringut teostav rahandusministeerium välja planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõud. Dokumentides selgitatakse muuhulgas, milliseid kriteeriumeid arvestatakse tehase sobiva asukoha valikul, milliseid mõjusid hinnatakse, kuidas toimub koostöö ja kaasamine planeeringu koostamise vältel. Margus Kohava sõnul saab konkreetsetest mõjudest aga rääkida siis, kui nende hindamise aluseks on olemas tehase võimalik asukoht ja valitud tehnoloogia, mitte enne. Küll aga saavad tehase rajamise eestvedajad täna kinnitada alljärgnevaid põhimõtteid.

Esiteks, parima võimaliku tehnoloogia kasutamine vastavalt Euroopa Liidu nõuetele ja kõikidele kehtestatud piirnormidele kindlustab tõhusa, keskkonnasõbraliku ja jäätmevaba taastuvast toormest toodete tootmisprotsessi, mille käigus töödeldakse kõik protsessi kõrvalsaadused ümber orgaanilisteks baastoodeteks ning roheliseks energiaks.

Teiseks, kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemid ei kahjustu. Täna pole mõtet teha tehast, mis nii tehnoloogialt kui ka energia- ja keskkonnamõjult poleks parim võimalikest. See tehas peab olema teaduse ja innovatsiooni viimane sõna ja seda nii keskkonnahoidmise kui ka efektiivsuse mõttes.

Kolmandaks, tehase rajamine Eestisse ei tähenda raiemahu suurenemist. Planeeritav tehas hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist ja Lätist välja lisandväärtust andmata. Samuti oleks tooraineks saetööstustest pärinev puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit. «Äriplaanis oleme arvestanud 1/3 ulatuses tooraine hankimise võimalusega lisaks Lätile ka Leedust, Valgevenest ja miks mitte ka Venemaalt. Raudteeühenduse olemasolu tagab tehasele kindluse tooraine saadavuse suhtes ka raiemahtude võimalikul muutumisel tulevikus, » märkis Kohava.

Kohava lisas, et rajatava tehase keskkonnamõju hindamiseks viiakse läbi enam uuringuid kui Eestis kehtiv mõjuhindamise protsess ette näeb, sest investoreid väga huvitab, mis toimub metsas, mis toimub keskkonnaga ja milline on meie tegevuse mõju.

«Nii viime omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju uuringud – näiteks hinnates tehase sotsiaal-majanduslikku mõju, tehase mõju süsiniku ringlusele ning vajamineva toormeressursi kättesaadavust ja kestlikkust. Hindame praegu, et lisaks paljudele teistele spetsiifilistele uuringutele on vaja uurida veeheite mõju Emajõele ja Peipsi järvele ning selle ökoloogilisele seisundile. Uurimistele kavatseme kaasata parimad oma ala asjatundjad, » kinnitas Kohava.

Viiendaks, peame toorme vastutustundlikku varumist jätkuvalt oluliseks ja oleme omalt poolt liitlased ettevõtmisele, mis käivitaks Eesti metsade sertifitseerimiskohustuse ka erametsades. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja investorite ootus on, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli - kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik võrdselt arvestatud ka tulevikus.

Margus Kohava sõnul rajatakse sarnaseid tehaseid ka mujal Euroopas, palju väiksemate jõgede kallastele ning oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on meiega sarnased. „Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,“ sõnas Kohava.

Keskkonnaühendused tõid pressiteates välja viis olulisemat tehase rajamisega seotud ohtu, mille realiseerumise tõenäosus on nende hinnangul suur. «Emajõe ja Peipsi järve vee seisund jääb olemasolevale halvale tasemele või halveneb veelgi. Praegu on nii Emajõe kui ka Peipsi järve ökoloogiline seisund halb,» märgivad nad. «Eestil on soov ja kohustus seisundit oluliselt parandada ning tehasega kaasnevat täiendavat veereostust tuleb kindlasti vältida.»

Teiseks halveneb Eesti metsade olukord ühenduste hinnangul veelgi. «Eesti metsandus on paraku seisus, kus nii suure uue puidutarbija turule tulek survestab metsaressurssi veelgi,» seisab teates. «Riik ei tea, kui suur on raiemaht jooksval aastal ega ole jätnud endale ühtki reaalset hooba raiemahu piiramiseks. Riigil pole head ülevaadet metsaelustiku käekäigust,» leiavad ühendused.

Uue suure puidutarbija lisandumine turule põlistab või halvendab ühenduste sõnul olukorda ning enne järgmisi suuri investeeringuid metsasektorisse tuleks muuta säästev metsandus Eestis reaalsuseks ning tagada see ka poliitikadokumentide ja seadustega.

Kolmandaks pole ühenduste arvates tehase puiduvarumispoliitika vastutustundlik. «Tänapäevasel ja keskkonnasõbralikul puidutööstusel peaks olema selge keskkonnapoliitika, sh varutav puit säästva metsanduse FSC sertifikaadiga. Arendajad ei ole soovinud sertifitseeritud puidu kasutamisega end piirata ning liigset raiesurvet Eesti metsadele pareeritakse väitega, et vajaduse korral imporditakse tehasele tarvilik puit suures mahus naaberriikidest, näiteks Lätist,» märkisid ühendused.

Neljandaks ei anna eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnang ühenduste arvates adekvaatseid tulemusi. «Tavapäraselt selgub mõjude hindaja riigihankel vähempakkumise teel. Seega äärmiselt kaaluka töö tegijaks saab kõige odavama pakkumise tegija, mis ei anna kindlust mõjude hinnangu kvaliteedi suhtes,» teatasid nad.

«Ühtlasi ei anna tavapärane keskkonnamõjude hinnang piisavalt vastuseid tehase mõju kohta. Sellise mastaabiga puidutööstuse rajamise mõju väljaselgitamine nõuab mõju hindamisest laiemaid uuringuid. Nende hulka peaksid kuuluma metsaressursi uuring ning tehase mõju uuring metsade elurikkusele erinevate raiestsenaariumite korral,» seisab teates.

Viimasena teeb ühendusi ettevaatlikuks riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing Sorex, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Est-For plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 2,5-3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.