Jim Rogers: tulemas on meie aja suurim finantskatastroof

Jim Rogers. Foto: SCANPIX

Kuulus Ühendriikide investor Jim Rogers vestles hiljuti Business Insideri tegevdirektori Henry Blodget'iga ja tunnistas intervjuu käigus, et ootab hetkel meie aja suurimat aktsiaturu krahhi. 

Väljavõte intervjuust:

Blodget: Üks asi, mida ma olen alati sinu kui investori juures imetlenud, on see, et sa ei spekuleeri selle üle, mis võiks olla. Sa uurid välja, mis tuleb ja tegutsed vastavalt sellele. Seega, mis hakkab aktsiaturul toimuma? Mida me näha võime?

Rogers: Ma õppisin ühe asja oma karjääri jooksul väga varakult: ma ei tohi investeerida asjadesse, mida ma tahan. Ma pean investeerima sellesse, mis toimub maailmas. Vastasel juhul olen ma tühjade taskutega ja pankrotis. Nii see ka jätkub. Mitmed USA aktsiad paisuvad mulliks ja ma ütlen, see mull lõhkeb. Seega tasub muret tunda. Sulle Henry on see muidugi hea, sest keegi peab kirjutama sellest. Sul veab.

Blodget: Tõsi, televisiooni vaatamine kipub tõesti majanduskriiside ajal kasvama, kuid samas muutub see inimeste lootuse kadudes peaaegu olematuks. Sellele ei saa küll lootma jääda. Seega, millal see tuleb?

Rogers: Selle aasta lõpu poole või järgmisel aastal. 

Blodget: Sellel või järgmisel juba?

Rogers: Just. Kirjuta üles. 

Blodget: Ja mis selle vallandab?

Rogers: Sellised asjad algavad alati sealt, kuhu me ei vaata. 2007. aastal läks Island pankrotti. Inimesed imestasid, et mis asi on üldse Island ja kas kusagil on selline riik? Seejärel läks pankrotti Iirimaa. Bear Stearns läks pankrotti, Lehman Brothers läks pankrotti. See on alati spiraal ja algab sealt, kuhu me ei vaata.

Seega ma ei tea. Võib juhtuda, et see algab Ameerika pensioniplaanidest, millest mitmed on juba praegu pankrotis. See võib alata ka mõnest riigist, kuhu me hetkel üldse ei vaata. Põhjuseid on muidugi veel. See võib olla sõda, kuigi ebatõenäoliselt. Aga see saab olema midagi. 

Blodget: Kui suurt krahhi võib siis oodata?

Rogers: Sellest tuleb sinu eluaja suurim. 

Blodget: Ma olen näinud oma elu jooksul päris mitut suurt.

Rogers: Sellest tuleb minu elu suurim krahh ja ma olen sinust vanem. See saab olema väga tõsine.

Finantsprobleemid kimbutavad Ameerikat umbes iga 4-7 aasta tagant. See on nii olnud vabariigi algusest saadik. Viimasest on nüüd möödas aga 8 aastat. Tegu on kõige pikema või teisena kõige pikema vahega kogu riigi ajaloos. Seega see tuleb, ja karmilt. Kui 2008. aastal tulenesid meie probleemid paljuski võlast, siis Henry, ma ütlen sulle, võlg saab olema tuleva tormi kõrval täiesti tühine asi.

2008. aastal olid hiinlased säästnud mustadeks päevadeks terve hulga raha. Päevad läksidki väga mustaks ja hiinlased hakkasid seda raha kulutama. Nüüd on isegi hiinlastel võlg. Meie võlg on samal ajal veel suuremaks kasvanud. 2008. aastaga võrreldes on igasugused võlad suurenenud üle viie korra. 

See saab olema meie mõlema eluaja suurim krahh, Henry. Ma soovitaks sul mures olla.

Blodget: Ma olen mures. 

Rogers: Väga hea.

Blodget: Kas keegi suudaks meid päästa?

Rogers: Keegi kindlasti üritab. Nad hakkavad intressimäärasid veel kõrgemale tõstma. Kui asjad lähevad hapuks, siis hakkavad inimesed föderaalvalitsusele helistama ja ütlema, et «te peate meid päästma. Lääne tsivilisatsioon hakkab kokku kukkuma.» Föderaalvalitsus, mis koosneb bürokraatidest ja poliitikutest, ütleb selle peale, et «Me võtame midagi ette.» Nad küll üritavad, kuid seekord see ei tööta. 

Blodget: Me oleme juba praegu olukorras kus Lääne tsivilisatsioon paistavat murenevat, seda isegi tingimustes, kus turud tõusevad. Tavaliselt toovad finantskatastroofid ka suure poliitilise kaose. Mis sa arvad, mis hakkab juhtuma poliitikas? 

Rogers: See on põhjus, miks ma kolisin Aasiasse. Mu lapsed räägivad mandariini keelt, sest see on tulevane uus reaalsus. Valitsused hakkavad kukkuma, riigid hakkavad kukkuma. Viimane kord kukkus Island, seekord kukuvad ka teised. 

Parteid hakkavad lagunema. Väga kaua kestnud institutsioonid kaovad. Nii nagu kadus 150 aastat tegutsenud Lehman Brothers. Enamus inimesi isegi ei mäleta neid. Järgmisena saab näha, kas kukkuma hakkavad ka muuseumid, haiglad ja koolid.