Mais oli pea kolmandik töötutest vähenenud töövõimega

Tööpakkumised. Foto on illustreeriv. Foto: Ants Liigus

Maikuus jätkus uute tööpakkumiste arvu kasv ja registreeritud töötute arvu vähenemine. Mai lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 29 536 inimest ehk 4,6 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Vähenenud töövõimega inimesi oli registreeritud töötute hulgas 28 protsenti.

Kuu jooksul lisandus töötukassa vahendatavate tööpakkumiste hulka 6 486 uut tööpakkumist (62 protsenti neist läbi e-töötukassa), mis on suurim kuu jooksul lisandunud tööpakkumiste arv alates 2003. aastast.

Tööpakkumiste arvu kasv kevadel, mil otsitakse lisatööjõudu hooajatöödele, on tavapärane. Samas hoogustus töökohtade pakkumine juba möödunud aastal ning käesoleva aasta esimesel viiel kuul lisandunud tööpakkumiste arv tervikuna olnud 12 protsenti kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel: «Mais töötukassa toel tööle saanud inimestest oli pea viiendik vähenenud töövõimega - sellele aitas kaasa läbi aegade suurim vabade töökohtade arv. Maikuust alustasime ka töötajatele mõeldud teenustega, mille eesmärk on parandada ja uuendada juba tööl käivate inimeste oskusi ja vähendada terviseprobleemidega inimeste tööturult eemalejäämist.»

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 13 357. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid teenindus- ja müügitöötajatele (23 protsenti), oskustöötajatele ja käsitöölistele (22 protsenti) ning lihttöölistele (21 protsenti) pakutavad töökohad.

Tulenevalt hooajaliselt suurenenud tööjõunõudlusest jätkus mais juba eelneval kuul alanud registreeritud töötute arvu vähenemine. Kokkuvõttes vähenes registreeritud töötute arv võrreldes eelmise kuuga ligi 5 protsendi võrra.

Kõrgeim oli mais registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,4 protsenti) ja Valgamaal (8,2 protsenti) ning madalaim Harjumaal (3,3 protsenti). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid mai lõpus lihttöölised (23 protsenti), oskustöötajad ja käsitöölised (18 protsenti) ning teenindus- ja müügitöötajad (17 protsenti).

Maikuus asus töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4 770 inimest (sealhulgas 851 vähenenud töövõimega inimest). Tööalasel koolitusel osales 3 602 ja tööotsingu töötoas 1 265 inimest. Tööpraktikal osales 1 093, tööharjutusel 802 ning tööklubis 724 inimest.

Karjäärinõustamise teenust osutati 1 656 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti mais 1 148 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 52 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 57 uut töökohta. Palgatoetusega oli mais töötamas  1 583 inimest. Lisaks osales veel 6 277 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 1 362 inimest, kogemusnõustamisel 20 inimest ja kaitstud töö teenust osutati 238 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku osales teistel teenustel veel 3 133 inimest.

Alates maikuust alustas töötukassa uute töötust ennetavate teenuste pakkumisega. Mais osales töötajatele pakutaval koolitusel 8 inimest, kuid koolitusplaan lepiti kokku 105 töötava inimesega, kellel on õigus valida sobiv koolitus töötukassa koolituskaardi partnerite poolt pakutavate koolituste hulgast. Ka teiste uute teenuste vastu on töötajad ja tööandjad aktiivselt huvi tundnud.

Töötukassa maksis mais töötuskindlustushüvitist 10 434 inimesele ehk 29 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 434 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,8 miljoni euro. Ligikaudu 151 euro suurust töötutoetust sai mais 7 498 inimest ehk 21 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa mais 457 inimesele. Keskmine mais määratud hüvitis oli 1 660 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 732 tuhande euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa mais 143 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli mais 2 201 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 151 tuhande euro.

Töövõime hindamise taotlusi esitati mais 4 428. Kuu jooksul määrati osaline töövõime  3 211 ja puuduv töövõime 1 423 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 784 inimesel.

Töövõimetoetust maksti mais 14 933 inimesele kogusummas ligi 3,7 miljonit eurot.

Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati sotsiaalmaks 21 079 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli mais veidi üle 2,9 miljoni euro.

Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud.