/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/31/6505785t1hae72.jpg)
1. septembrist muudetakse Eesti Töötukassa teenuse «Minu esimene töökoht» tingimusi, et lihtsustada tööandjatel palgatoetuse abil vähese töökogemusega noorte värbamist.
Riik jagab senisest heldemalt raha noorte palkamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu esimese töökoha» teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldab talle vajadusel tööalast koolitust.
«Noorte tööturule sisenemist takistavad tihti just kogemuse ja oskuste puudumine. Nii teiste riikide praktikad kui ka teenuse vahehindamine näitas, et palgatoetus koos toetava täiendõppevõimalusega on noorte tööturule aitamiseks asjakohane, lihtsustades noortel töökogemuse saamist ning karjäärivõimalusi tulevikus,» ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Muudatuste aluseks on võetud 2017. aasta veebruaris Balti Uuringute Instituudi läbi viidud «Minu esimese töökoha» teenuse vahehindamine, kus toodi välja ettepanekud teenuse tingimuste kohaldamiseks vähese töökogemusega noortele ja tööandjatele sobivamaks.
Kui seni oli teenus mõeldud erialase hariduseta 17–29-aastaste noorte palkamiseks, siis uus kord võimaldab tööle võtta ka erialase haridusega ja 16-aastase noore, kes on täitnud koolikohustuse.
Muudatuse tingis asjaolu, et töötute noorte seas on arvestataval hulgal erialase haridusega noori, kes järjest enam satuvad ka NEET noorte hulka ehk nende noorte hulka, kes ei tööta, õpi ega osale koolitustel. Seetõttu lubab uus kord toetada ka erialase haridusega noorte esimese pikemaajalise töökogemuse saamist.
Lisaks muudeti teenuse saamist paindlikumaks. Kui varem oli võimalik teenusele pääseda pärast 4 kuud Eesti Töötukassas töötuks registreerimisest ja teiste töö leidmise võimaluste ammendumist, siis nüüd vastab noor tingimustele, kui ta ei ole olnud tööga hõivatud viimase kolme kuu jooksul või on olnud ajutiselt hõivatud. Seejuures ei ole oluline, kui kaua ta on olnud eelnevalt Töötukassas registreeritud töötu.
Seni oli tööandja kohustus sõlmida noorega tähtajatu tööleping või vähemalt kaheaastane tähtajaline leping. Hiljutine CV Keskuse 16 717 Eesti tööotsija tööstaaži analüüs näitas, et noored töötavad ühel ametikohal keskmiselt aasta ja seitse kuud. Ka vahehindamisest selgus, et tulenevalt noorte mobiilsusest, hoiakutest ja soovist saada erinevaid töökogemusi, samuti tööandjate soovist noori lähemalt tundma õppida, on asjakohasem seada lühem tähtajalise töölepingu nõue. Seega toetatakse tööandjaid, kes sõlmivad noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu.
Uue korra järgi makstakse palgatoetust tööandjale tähtajatu töölepingu korral 12 kuu eest noore tööle asumisest arvates ning tähtajalise töölepingu korral poole lepingusuhte pikkuse eest, kuid mitte kauem kui 12 kuud.
Palgatoetuse suuruseks on 50 protsenti töötaja ühe kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui kahekordne töötasu alammäär.
Ka edaspidi on tööandjatel võimalik taotleda koolituskulude hüvitamist kuni 2500 euro ulatuses ühe töötaja kohta. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema eelnevalt Töötukassaga kokku lepitud.
1. jaanuar 2015 kuni aprill 2017 asus «Minu esimene töökoht» abil tööle 700 noort 619 erinevas asutuses.
Lisaks jõustuvad 1. juunist 2017 alaealiste töötamise toetuse tingimused, mille kohaselt hakkab töötukassa juba uuest ehk 2018. aastast maksma tagasiulatuvalt toetust nendele ettevõtjatele, kes võtavad endale tänavu suvest tööle 13–16-aastaseid noori. Toetuse suurus on 30 protsenti töölevõetava bruto töötasust.