Mullatööde tegijat ohustab teetanuse bakter

Mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus leidub hulgaliselt teetanuse tekitajaid. Foto: SCANPIX

Mullas, kõdus ja sõnnikus on väga levinud teetanust põhjustava bakteri Clostridium tetani eosed ning seeläbi ohustab teetanus kõiki kevadiste mullatööde tegijaid.

Teetanusse haigestumine on siiski harv nähtus, kuid terviseamet peab teetanust koos puukentsefaliidiga kevade tulekuga kaasnevateks tõsisteks ohtudeks. Mullatöödel tuleb eriti ettevaatlik olla siis, kui teil on mõni nahavigastus.

Nimelt satub 70 protsendil juhtudest haigustekitaja inimese organismi mõne haava kaudu. Nii võib teetanuseoht kaasneda näiteks marrastuste, lõike- ja torkehaavade, pindude või siis putukate ning loomade hammustustega.

«Teetanuse riskigrupiks võib lugeda ennekõike kõiki mullatöödega kokkupuutuvaid inimesi, tegelikult on potentsiaalses riskirühmas kõik vaktsineerimata inimesed, sest eeltingimuseks on ju ainult väike nahavigastus, et haigustekitaja saaks sattuda organismi,» vahendas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Haiguse vältimiseks soovitab terviseamet kõikidel üle 27. aastastel täiskasvanutel pöörduda oma perearsti poole ja teha ära tasuta difteeria-teetanuse vaktsiin. Haigusevastase kaitse uuendamisele tuleb mõelda iga kümne aasta tagant ja kuna koolilapsi vaktsineeritakse teetanuse vastu viimast korda 17-aastaselt, on aeg enne 30. eluaastat uueks vaktsineerimiseks küps.

Väga paljud täiskasvanud vaktsineeritakse Eestis siis, kui neil on tekkinud mõni vigastus. Eelmisel aastal lasi end vaktsineerida pisut enam kui 26 000 inimest, üle 17 000 neist sai vaktsiini siis, kui neil oli trauma.

Saluri avaldas ka, et kuigi 2010. aasta läks mööda ilma ühegi teetanuse juhuta, on tänavu juba esimene haigestunu olemas.

«Teetanusse haigestumine registreeriti jaanuari lõpus, tegemist oli eaka meesterahvaga, kes haigestus saadud trauma tagajärjel. Teda oli teetanuse vastu vaktsineeritud viimati 20 aastat tagasi, uus vaktsineerimine tehti trauma päeval,» teadis Saluri.

Teetanus

• Teetanuse tekitaja Clostridium tetani satub inimese organismi läbi vigastatud naha. 
• Haiguse peiteperiood on 6-14 päeva ( võib olla ka 1-30 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskemaks kujuneb haigus. 
• Tavaliselt algab haigus mälumislihaste spasmiga, millele järgneb neelamisraskus, haarates hiljem kõik tahtele alluvad lihased.
• Teetanus ohustab eelkõige täiskasvanuid, kuna lapsed on üldiselt kooli ajal läbiviidavate vaktsineerimiste kaudu haiguse vastu hästi kaitstud.
• Vaktsineeritud inimene saab immuunsuse kümneks aastaks, mille möödudes tuleb vaktsineerimist kaitse saamise eesmärgil korrata.

Allikas: terviseamet