/nginx/o/2011/02/16/517318t1h4b77.jpg)
Puitakende tootja ASi Lasita Aken hinnangul valitseb akende soojapidavuse osas Eestis korralagedus, mistõttu kannatavad lõpptarbijad, sest neid on nõrga regulatsiooni tõttu lihtne eksitada.
Aknatootja: akende soojapidavusele tuleb normid seada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtte tegevdirektori Helena Randoja sõnul on muidu väga populaarne energiasäästu teema Eesti aknatööstuses puudulikult reguleeritud. Teiste maade eeskujul riiklikul tasemel nõuete kehtestamise vajalikkusest akendele ja ustele on tema sõnul korduvalt juttu olnud ka ehitusmaterjalide tootjate liidus.
«Hoone ehitamisel või rekonstrueerimisel peetakse üha olulisemaks selle energiatõhusust ning soovitud sisekliima tagamisel on suur roll akendel ja ustel. Kahjuks üldiseid standardeid Eestis energiatõhususe kirjeldamiseks kehtestatud pole ja akende soojapidavusnõude määravad projekteerijad,» rääkis Randoja.
Tema kinnitusel on paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Skandinaaviamaades, kehtestatud akende energiatõhususele riiklikul tasandil nõuded: soojapidavuse miinimumnõuded, akende energiamärgised jms.
«Akende vastavust tuleb sealjuures tõendada sertifikaatidega. Soojapidavusnõuete parandamiseks peab ettevõte tegema märgatavaid investeeringuid ja tõendama toote näitajaid vastavalt seadusele,» selgitas Randoja.
Kuigi alates 1. veebruarist 2010 peavad kõik Euroopa Liidus müüdavad aknad omama CE-märgistust, millega kinnitatakse nende vastavus kehtestatud normidele, siis tegelikkuses nõuet ei järgita, järelevalve on vähene või puudub üldse, mistõttu on võimalik müüa CE-märgistuseta tooteid, rääkis Randoja.
Tema sõnul on hetkel Eesti turul tegijaid, kellel puuduvad vastavustõendid ehk sertifikaadid, kuid tooteid pakutakse samaväärsetena tõendatud toodetega. «Näiteks müüb üks Eesti aknatootja 68 mm paksust akent soojapidavusnäitajaga 0,82 W/m2K, tegelikkuses ei ole sellise konstruktsiooniga akna puhul tehniliselt sellist näitajat saavutada võimalik. Tegemist on teadliku tarbija eksitamisega,» sõnas Randoja.
Ta lisas, et tihtipeale eelistavad ehitajad odavamat toodet projektikulude kärpimiseks, jättes tähelepanuta akende soojapidavuse vastavuse tegelikkusele. Selle tulemusel ei vasta hoone energiatõhusus projektile, millega kaasneb kõrgem energiatarve ning kõrgemad kulud. Kannatajaks on eelkõige lõpptarbija.
Randoja leiab, et olukorra parandamiseks tuleks esimeses järjekorras kehtestada teiste maade eeskujul riiklikul tasemel nõuded akendele ja ustele. Ka kliendid peaksid olema tema teadlikumad ning nõudma aknatootjatelt vastavaid dokumente.
Randoja sõnul tunnevad olukorra pärast muret ka teised sertifikaate omavad Eesti aknatootjad.