Ühe suurema riskina eurotsooni majandusele märgib Ernst&Youngi ja Oxford Economicsi värske euroala majandusprognoos Lähis-Ida kriisi võimalikku halvenemist. Lisaks sellele peavad mitmed eurotsooni liikmesriigid võitlema eelarvekärbete ja kasinusmeetmete rakendamisega.
Lähis-Ida kriis on risk euroala stabiilsusele
Kui olukord jääb stabiilseks, hakkavad naftabarreli hinnad käesoleva aasta lõpuks prognoosi kohaselt praeguse 110-115 dollari tasemelt järk-järgult 95 dollari suunas langema. Siiski hoiatavad analüütikud, et Lähis-Idas lahvatanud pinged kujutavad endast märkimisväärset ohtu nii euroala SKT kasvule kui inflatsioonile ning olukorra halvenemine võib kaasa tuua märkimisväärse riskide ümberhindamise finantsturgudel.
«Kui aktsiahinnad hakkaksid kiires tempos kukkuma ning võlakirjade riskikindlustuse summad kasvaksid, päädiksid need sündmused riigivõlakriisi uue eskaleerumisega. Kuigi meie hinnangul on sellise stsenaariumi tekkimise tõenäosus suhteliselt väike, on viimased arengud Portugalis murettekitavad ning tagajärjed oleksid väga tõsised,» rääkis Ernst & Young Baltic AS juhatuse liige Ivar Kiigemägi.
Lisaks sellele seisavad riigid silmitsi eelarvekärbetega. «Valitsused alahindavad praegu eelarvekärbete negatiivset mõju kasvule,» märkis Kiigemägi. «Sellisel määral ja nii paljudes riikides korraga ei ole eelarvekärpeid veel kunagi teostatud ning isegi meie suhteliselt ettevaatlikud hinnangud negatiivse mõju kohta kasvule võivad siin osutuda liialt optimistlikeks.»
Eeldades, et Jaapani tuumakriis saadakse kontrolli alla, ei tohiks uurijate arvates hiljuti toimunud looduskatastroofi mõju eurotsoonile oluliselt tuntav olla.