Kuigi Lätis viina järel käimine ei ole aastaga oluliselt suurenenud, on see muutunud süsteemsemaks: kui varem käidi seal niisama uudistamas, siis tänavu minnakse juba kindla plaaniga kärakat tooma.
Viinaralli Läti piiril on muutunud süsteemsemaks (8)
Kuigi aasta jooksul on Valga ja Ikla piiripunktide lähedusse kerkinud mitmeid alkoholipoode, tuleb Maksu- ja Tolliameti statistikast välja, et lühiajaliste piiriülestuste arv pole vähemalt tänavu viie kuuga oluliselt kerkinud. See püsib jätkuvalt 5-7 protsendi juures.
«Mõnevõrra on muutunud aga piirikaupluste külastuste struktuur. Kui eelmisel suvel käidi piiril rohkem uudishimust, siis tänavu minnakse pigem konkreetse plaaniga alkoholi tooma,» selgitas MTA teabeosakonna juhataja Janek Leis.
See on ka loogiline, kuna möödunud aasta suvel kerkis Läti piiri äärde mitmeid kauplusi ja kogu teema oli meedia kõrgendatud tähelepanu all. Konjunktuuriinstituudi uuring näitab samamoodi, et mullu oli suurim osakaal ühekordsetel külastajatel ning soetatud kogused olid pigem väikesed.
Kuigi tänavu käiakse Lätis viina toomas juba teadlikult, ei ole MTA tuvastanud Eestis organiseeritud edasimüügi punkte. Samas jälgivad nad turgu tähelepanelikult, et seaduserikkumisi võimalikult varajases faasis avastada.
Külastuste aja järgi võib Leisi sõnul hinnata, et Iklas käiakse pigem suuremaid koguseid korraga toomas ning Valkas käiakse kiireid oste tegemas
Maksuamet arvestab ka sellega, et piiriületuste arv võib suvekuudel kerkima hakata. «Suvekuudel on oodata turistide kasvu, mis kajastub ka piiriäärsete poodide müüginumbrites. Ajutise hüppe toob endaga kaasa kindlasti jaanipäev,» märkis Leis.
Piirikaubanduse kontrolli all püsimist näitab ka see, et riigieelarvesse laekub alkoholiaktsiisi oodatud mahus. Võrreldes kevadprognoosiga on viie kuuga eelarvesse vähem laekunud vaid mõnisada tuhat eurot.
Alkoholi piirikaubanduse mõju eelarvele on viie kuuga 4,5-6 miljonit eurot. «See vastab ka igati eelarveprognoosis eeldatule,» ütles Leis.