/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/09/02/5791545t1h535e.jpg)
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul pidurdab ekspordist tugevam import majanduskasvu, kuid lähikvartalite ekspordikasvu väljavaade on hea.
Mertsina: ekspordist tugevam import pidurdab majanduskasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi tööpäevade arvuga korrigeerituna jätkus aprillis tugev ekspordikasv, oli ekspordi tegelik panus majanduskasvu ikkagi negatiivne. Kui siis juurde lisada veel kaupade impordi kasv, siis pidurdas suurenenud kaubanduspuudujääk aprillis majanduskasvu tavapärasest isegi rohkem,» ütles Mertsina pressiteates.
«Eesti majandusele on iseloomulik, et majanduskasvu tugevnedes kaubanduspuudujääk suureneb. Selle põhjuseks on ettevõtete suurem nõudlus nii tootmissisendite kui ka investeerimiskaupade järele. Kui reaalpalgakasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist, siis suureneb ka tarbekaupade import,» märkis ta. Mertsina hinnangul oodatakse sel aastal ettevõtete tootmismahtude ja investeeringute suurenemist, samas eratarbimise kasvu aeglustumist, mis peaks tuleval aastal tulumaksuvaba miinimumi tõstmise mõjul taas suurenema.
«Välisnõudlus on üha tugevamaks muutunud ning tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvunumbrid tõestavad, et ettevõtted suudavad jätkuvalt oma ekspordikäivet kasvatada. Samas on ekspordikäibe kasvatamise taga paljuski ekspordihindade kasv,» ütles Mertsina.
Kaupadest suurenes aprillis kõige enam põlevkiviõlitoodete ja mustmetallide väljavedu. «Aasta nelja kuu kokkuvõttes tuleks siia juurde lisada veel puidutooted. Kõige suurem langus tuli aga elektroonikatoodetest. Elektroonikatoodete tootmismaht on tugevas languses olnud juba 4 kuud järjest ning käesoleval aastal on selle tegevusala tellimused vähenenud. Aprillis vähenesid elektroonikatööstuse välistellimused aastases võrdluses 43 protsenti. Seega jääb tõenäoliselt selle tegevusala tootmismaht ja väljavedu veel lähiajal langusesse,» märkis Mertsina.
Kõige enam kasvas Eesti päritolu kaupade eksport Saksamaale ja Hollandisse. «Selle aasta nelja kuu arvestuses tuleks nendele kahele riigile veel juurde lisada Soome. Soome majanduse paranenud väljavaade aitab kaasa sinna ekspordi paranemisele,» ütles Mertsina. Enim on langenud eksport Rootsi, kuna vähenenud on elektroonikatoodete tootmine.
«Euroopa riikide majanduskasv on viimasel ajal nn uut normaalsust arvestades üsna korralik olnud, mis on välisnõudlust suurendanud. Kui vaadata väljaspool Euroopat asuvaid riike, siis on viimastel aastatel Eestis toodetud kaupade väljaveo osakaal suurenenud näiteks USA-sse ja Hiinasse, kusjuures Hiina suunalise ekspordi osakaal on sel aastal juba umbes sama nagu ekspordil Venemaale. Võib öelda, et koos Venemaa suunalise ekspordi osakaalu langusega, on selle riigi mõju Eesti kogumajandusele samuti vähenenud,» märkis Mertsina.
Ka lähikvartalitel peaks Mertsina hinnangul tugev välisnõudlus püsima ja ekspordihinnad kasvama, mis toetavad ettevõtete ekspordikäibe kasvu. «Eesti tööstusettevõtted on oma ekspordi väljavaadete suhtes üha kindlamaks muutunud, teises kvartalis tõusis vastav kindlustunde näitaja viimase 6 aasta kõrgeimale tasemele ning on nüüd üle pikaajalise, 10 ja 20 aastase, keskmise. See kinnitab veelgi, et lähikvartalite ekspordikasvu väljavaade on hea,» ütles ta.
Kaupade eksport kahanes 2017. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1 protsent ning import kasvas 2 protsenti; ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.
2017. aasta aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 189 miljonit eurot, aasta varem oli see 158 miljonit eurot, teatas statistikaamet.