/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/06/6755253t1hc554.jpg)
42 protsenti eestimaalastest teenis viimase aasta jooksul põhisissetulekule lisaks täiendavat tulu, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse poolt läbi viidud uuringust.
Lisatulu üritab teenida peaaegu iga teine eestimaalane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võrdluses Läti ja Leeduga paikneme lisasissetulekute teenimise poolest täpselt nende vahel. Kui Leedus teenis lisatulu üle poole elanikest, siis Lätis veidi üle kolmandiku inimestest,» selgitas rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets.
Kõigis kolmes riigis sooviks iga kolmas elanik tulevikus lisaraha teenida. Lisasissetuleku teenimise huvi osas on eestlased kõige passiivsemad, kuna iga kuues neist pole huvitatud lisatulu teenimisest, lisas Voomets.
Populaarsemad lisaraha teenimise viisid Balti riikides olid vabakutselisena erinevate teenuste osutamine - näiteks veebilehtede kujundamine, tekstide tõlkimine, muusika esitamine, pildistamine ning majapidamistööde tegemine (koristamine, remonditööd, laste hoidmine). Leedus oli üheks täiendavaks tegevuseks ka enda valmistatud või korjatud toidukaupade müük.
«Kõige levinumad põhjused lisaraha teenimiseks olid riikides sarnased: vajadus suurema sissetuleku järele, soov muuta tööaega ja -kohta paindlikumaks ning ennast teostada. Kui Eestis toodi lisatulu teenimise peamiseks takistuseks ajapuudust, siis Lätis ja Leedus oli esikohal hoopis ebaselge seadusloome, maksud ja bürokraatia,» kirjeldas Voomets.
Eestis ja Lätis pühendati lisatulu teenimisele valdavalt kuni viis tundi nädalas, Leedus viis kuni kümme tundi nädalas. Eestlaste teenitud igakuine lisatulu jäi vahemikku 50-200 eurot, lätlastel ja leedulastel oli üldjuhul väiksem, umbes 50-100 eurot kuus.
Eesti piirkondade võrdluses eelistatakse Põhja-Eestis lisateenimise võimalusena kõige rohkem erinevate teenuste osutamist. Lääne-Eestis eelistatakse pigem majapidamistöid ja käsitöö müüki, Kesk-, Kirde- ja Lõuna-Eestis tehakse samuti enim majapidamistöid.
Uuringu viis Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel läbi uuringukeskus SKDS selle aasta aprillis. Kokku küsitleti 1010 elanikku vanuses 18-74 aastat.