Eesti ja Leedu suhted kuumenesid keemispiirini, sest leedulaste soov kuulutada Klaipedasse ajutiselt toodud tankerlaev regionaalseks terminaliks vastandub eestlaste soovile LNG-äris jäme ots enda kätte võtta.
Tellijale
LNG küttis Eesti ja Leedu suhted kuumaks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis tutvustab homme oma ametivennale Jüri Ratasele Klaipeda LNG-terminali. Leedulaste hinnangul kujutab tankerlaevale Independence rajatud terminal endast võimsat üksust, mis peaks ka ametlikult saama regionaalse staatuse ja ligi 140 miljonit eurot Euroopa toetusraha. Kui aga Eesti ja Leedu sügiseks terminali asukohas kokkuleppele ei jõua, annab Euroopa Liit projekti jaoks lubatud toetusraha mujale.
Olukord näib pikantsena. Valitsusringkondadest väideti Postimehele, et eelmisel nädalal toimunud Leedu presidendi Dalia Grybauskaite visiidi ajal suudeti avalikkusele jätta vastastikku soe ja viisakas mulje, kuid tagaplaanil podises LNG-teemaga kuumaks köetud vastuolude katel.