/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/06/07/6758709t1h7307.jpg)
Hyperloop One on välja valinud 9 marsruuti, mille võimalikust nüüd täpsemalt vaagima asutakse, üheks väljavalitute seast on ka Tallinn-Helsingi suund.
Hyperloop One peab Tallinna-Helsingi toru üheks parimaks ideeks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku peaksid täna teatavaks tehtud plaanid ühendama 44 linna ja 75 miljonit inimest, vahendab Yle ettevõtte tänast pressikonverentsi Amsterdamis.
Teiste seas on kaalumisel järgmised marsruudid:
Korsika-Sardiinia 452 km
Eesti-Soome 90 km
Saksamaa riigisisene marsruut 1991 km
Poola riigisisene marsruut 415 km
Hispaania-Maroko 629
Hollandi riigisisene marsruut 428 km
Suurbritannia riigisisene marsruut põhja-lõuna suunal 666 km
Suurbritannia riigisisene marsruut riigi põhjaosas 545 km
Suurbritannia riigisisene marsruut Šotimaa ja Walesi vahel
Hetkel on Hyperloop Nevada kõrbes katsetamisel ning unistuste kohaselt võiks kapslid ilma õhutakistuseta mööda toru liikuda kuni 1000 kilomeetrit tunnis.
Midagi Hyperloopiga sarnast on juba olemas ja selle nimi on pneumaatiline post, näiteks saadavad ka Eesti supermarketite kassiirid sel moel kassast raha ära, vahendab ERRi uudisteportaal. Inimesteveo puhul on aga veel palju tehnilisi probleeme lahendamata.
SpaceXi juht Elon Musk tutvustas tehnoloogia teoreetilist baasi esimest korda 2013. aastal, kui ütles, et sooviks Hyperloopil põhineva ühenduse USA linnade San Francisco ja Los Angelese vahel, säärase 560-kilomeetrise ühenduse hind oleks tema hinnangul ligikaudu 6 miljardit dollarit vaid reisijaid kandva ühenduse ning 7,5 miljardit dollarit ka kaupade transpordiks kõlbliku ühenduse jaoks.