Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/06/08/6762963t1hd49c.png)
Kuigi avalikkuses on viimased kuud kerinud emotsionaalne arutelu, kas metsa raiutakse liiga palju, on statistika kiretu: Eesti on metsaga praegu kaetud rohkem kui kunagi varem viimase saja aasta jooksul.
Metsaseaduse muudatuste teisel lugemisel kolmapäeval riigikogus lahvatas sama diskussioon: kas kuusikute raievanuse langetamine on põhjendatud, kas raiemahud pole siiski liiga suured?
Arvud ütlevad, et kui 1920. aastal oli Eestist metsaga kaetud 21 protsenti, siis mullu juba 53 protsenti. Samuti on Eesti metsa keskmine vanus aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud. Näiteks 1958. aastal oli see 41 aastat, 1988. aastal 49 aastat ja 2014. aastal 56 aastat.
Kõige metsasem maakond on Hiiumaa, kus 1939. aastal oli metsaga kaetud 22 protsenti, praegu üle 70 protsendi. «Seal, kus enne sõda oli põllu-, heina- või karjamaa, kasvab nüüd mets või on raielank. Endistel koduõuedel jalutavad põdrad, hirved ja metssead. Vastupidi laialt levinud eksiarvamusele on neil raielankidel süüa rohkem kui küll,» iseloomustas olukorda metsaettevõtja Mart Erik.
Tõsi, vahepeal on muutunud see, mida metsa all silmas peetakse. 1920. aastate metsamaa arvestusest on välja jäetud puisniidud, kuigi sisuliselt oli tegemist metsamaaga. 1940. aastate metsamaa arvestuses on need juba sisse arvatud.
Metsamaa arvestus sõltub ka sellest, kas pindala hulka arvata veekogud või mitte. Nõukogude ajal ei tahetud jälle tunnistada, kui mõni piirkond metsa kasvas.
«Mingil ajajärgul nõukogude aja lõpul koostati maabilanssi. Ent ka need arvud ei ole tõesed. Seal kasutati ühe maakategooriana põõsastikku ja võsa. Tegelikult oli seal (praegustes erametsades) põõsastiku asemel suures osas meie mõistes mets. Seda ei soovitud Moskvale näidata,» lausus Erik.
«Tuleb veel arvestada, et põllumajandusliku maa muutmine mõneks teiseks kategooriaks oli tollal seadusega keelatud ja selle eest lasti kolhoosi esimees lahti, kui vahele jäi. Ent kui sinna maadele objektiivsetel põhjustel ei pääsetud ja see kasvas metsa? Et siis tunnistati ausalt üles või? Vaevalt.»
Kõigest hoolimata on tõsi, et viimase saja aasta jooksul on praegu metsa Eestis oluliselt rohkem.
«Metsasuse pidev suurenemine on meie maakasutuse ajalugu, selle muutumise lugu ja selles on mõndagi traagilist. Suur sõda, küüditamine ja inimeste lahkumine maalt andsid võimaluse metsale. Mets kasutas võimaluse ära ja tuhanded hektarid metsastusid looduslikult,» nentis RMK juhatuse liige Tiit Timberg.
1950. aastatel üritasid põllumajanduslikud ühismajandid osa metsamaast taas põllumajanduslikku kasutusse võtta. 1960. aastatel alguse saanud linnastumine andis aga võimaluse taas metsale, kinnitas Erik.
1990. aastatel oli lõpuks võimalik olemasolevad metsad tegelikult arvele võtta ning metsamaa osakaal kasvas veel, hoolimata toonasest metsaraie- ja müügituhinast, mis vastsete metsa- ja maaomanike seas valitses.
«Mets oli saanud küpseks, seda müüdi kas raiena maad alles jättes või koos maaga. Saadud raha eest koolitati lapsi, parandati eluaset, osteti autosid, mis siis, et Forde. Käidi reisimas, lihtsalt joodi see raha maha – kuidas inimene ise heaks arvas,» meenutas Erik, kelle kinnitusel ei saa inimestele pahaks panna, kui nad oma vara parema äranägemise järgi kasutavad.
Metsa praegust kasutamist mõjutab ka selle vanus. «Sellest on ilmselt vähe räägitud ja see ei ole piisavalt avalikkuseni jõudnud, et metsade raiumise mahu määrab nende vanuseline struktuur. Seda ei saa me mõjutada ja küpset metsa ei ole võimalik tulevikuks konserveerida,» märkis Timberg.
Timbergi sõnul on metsakasvataja saatus olnud ja jääb selliseks, et raiutakse eelmiste põlvkondade istutatud-kasvatatud metsa. «Mida saame mõjutada? Saame istutada-kasvatada tulevastele põlvedele sama väärtusliku või veel väärtuslikuma metsa. Seda tuhanded inimesed päevast päeva ja aastast aastasse suure pühendumise ja vastutustundega teevad,» rääkis Timberg.
LISALUGU
Muutused metsade majandamises
Riigikogus läbis kolmapäeval teise lugemise metsaseaduse muutmine, millega langetatakse kuusikute raievanust 80-lt aastalt 60-le. See puudutab 75 protsenti Eesti kuusikutest.
Praegu peab raiutavate kuuskede keskmine diameeter olema kas minimaalselt 26 sentimeetrit või kuusikute vanus minimaalselt 80 aastat. Üle 80 protsendi erametsade ning 55 protsendi riigimetsa kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel.
Ülejäänud juhtudel peab omanik ootama, kuni mets saab 80-aastaseks. Muudatus puudutab umbes 4200 ha metsamaad (0,2 protsenti Eesti metsadest), millest 3000 ha on riigimets.
Kavas on välistada olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Muudatuse järel on mõlemal metsaomanikul võimalik raiuda ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses.
Seadusemuudatusega võetakse range kaitse alla 27 000 hektarit salu- ja laanemetsi, mis asuvad riigimaadel.
Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud on viimase 4–5 aasta jooksul kõikunud 3,5 ja 4 miljoni tihumeetri juures, mis on peaaegu kaks korda vähem kui erametsaomanikel.
2015. aastal oli majandatavate metsade juurdekasv 13,9 miljonit tihumeetrit ja raiemaht 10,1 miljonit tihumeetrit.
Allikas: riigikogu stenogramm, keskkonnaministeerium