Sõjaväelinnak on Tapa kinnisvaraturu kasvule viinud

NATO vägede rivistus Tapa sõjaväe osas. Foto: Meelis Meilbaum

Tapa linnas ja ümberkaudsetes valdades toimuvate kinnisvaratehingute ja üürituru pakkumiste arv näitab kasvutrendi, mille osaliseks põhjuseks on sealse sõjaväelinnaku laienemine ja tsiviiltöökohtade tekkimine.

«Vaadeldes üürituru pakkumiste arvu, siis pakkumiste arv on alates 2017. aasta algusest olnud pidevalt kasvamas. Tänasel hetkel on pakkumisel ligemale 10 korterit, mille juures üürihinnad jäävad valdavalt 100-150 euro vahele. Paremas seisukorras korterite üüripakkumishinnad on mõnevõrra kõrgemad,» ütles Arco Vara kutseline nooremhindaja ning analüütik Mihkel Eliste BNS-ile.

«Pakkumiste vähesuse tõttu on märgata kohatisi ebaloogiliselt kõrgeid hindu nagu 550 eurot kuus kolmetoalise korteri ja kahetoalise eest 400 eurot kuus, nende realiseerumine sellisel hinnatasemel on aga enam kui ebatõenäoline. Osa 2016. aasta teises pooles ja 2017. aasta alguses aset leidnud tehingute arvust võib kindlasti üürituru alla kirjutada,» lisas Eliste.

«Turg on seni olnud kõikides suuremates piirkondades kasvav ning Tapa linna kinnisvaraturu võimalik doping sõdurite arvelt selgub alles tulevikus. Maakonnakeskuses on hinnad oluliselt kasvanud, pakkumiste arv vähenenud, maakonnas tööturu tingimused paranenud. See kõik on soodustanud väiksemate keskuste kinnisvaraturu elujõulisuse kiiret kasvu,» ütles Eliste.

Vaadates linna lähiümbruskonda sealhulgas Rakvere linna, on kõikidele piirkondadele tema sõnul omane juba pikemat aega kinnisvarahindade tavapärasest mõnevõrra kiirem hinna- kui ka tehingute arvu kasv. «Lääne-Virumaal on mitmeid teisi piirkondi, kus tänane statistiline hinnakasv on oluliselt kiirem kui Tapa linnas näiteks nii Kadrina alevikus kui Kunda linnas 2017. aasta esimese kvartali põhjal aastane hinnakasv ligemale 40 protsenti, kuid neis piirkondades ei ole ei sõdureid ega märkimisväärset elanikkonna kasvu,» sõnas Eliste.

Ka Tapa vallavanema Alar Kirti sõnul on kasvanud nii tehingute arv kui nende väärtus. «Kohapeal on kuulda nii kinnisvaraomanike kui maaklerite käest, et on kasvanud nõudmine korterite ja elamumaa järele. Eriti on puudus üüripinnast,» ütles Kirt BNS-ile. Tema sõnul on kinnisvaraturu mõjutajateks pigem Eesti oma sõjaväe koondumisega Tapale ja sellega seoses töökohtade lisandumisega nii kaitseväkke kui ka mujale Tapale.

«Küll aga liitlaste tulek on pannud tegutsema nii mõnegi ettevõtja kes on loonud või loomas toitlustus- või meelelahutusasutusi seoses nendega. Üldist majanduse elavnemist on samuti märgata. Mõnel juhul võib seda kirjutada sõjaväe laienemise arvele mõnel juhul on seda keeruline seostada ja võib arvata et on seoses üldise majandusolukorra paranemisega Eestis,» sõnas Kirt.

1. jalaväebrigaadi teabeohvitseri reamees Sander Mändoja sõnul teenib hetkel Tapal ligi kolmsada tegevväelast, kellele lisanduvad 2018. aasta lõpuks Scoutspataljoni võitlejad. «Tapal asuvate Eesti kaitseväelaste arv sõltub eeskätt ajateenijate väljaõppetsüklist ning võib aasta lõikes kõikuda üsna märgatavalt,» rääkis Mändoja.

«Püsivalt Tapal teenivate kaitseväelaste hulk on viimase aasta jooksul kasvanud ligikaudu 50 Scoutspataljoni võitlejaga, kes on esimestena läbimas väljaõpet CV9035 tüüpi jalaväe lahingumasinatel,» ütles Mändoja. «Scoutspataljon tervikuna peaks tema sõnul Paldiskist Tapale olema ümber kolinud hiljemalt 2018. aasta lõpuks. Võib öelda, et järgmise aasta lõpus peaks Scoutspataljoni võitlejate arv Tapal olema 500 ja 600 tegevvälase vahel,» ütles Mändoja.

Esimene Scoutspataljoni mehhaniseeritud kompanii saabus Paldiski linnakust Tapale 2017. aasta alguses ning kogu kolimisprotsess planeeritakse lõpetada 2018. aasta jooksul. Elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon hakkab kasutama jalaväe lahingumasinad CV9035. Esimesed 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ning üks naastetank jõudsid Eestisse 2016. aasta oktoobris.

Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel on Lääne-Virumaal asuvas Tapa linnas korteritehingute keskmine ruutmeetri hind tõusnud 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes 47,6 protsenti 135,23 eurolt 199,57 euroni ruutmeetrist. Tapa vallas on keskmine korteritehingute ruutmeetri hind tõusnud 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes 40,5 protsenti 119,51 eurolt 167,92 eurole ruutmeetrist.