Keegi ei taha, et tal nahk üle kõrvade tõmmatakse ning lihtlabaselt ära kasutatakse. Selleks peab ise olema ettevaatlik, tähelepanelik ja skeptiline, et võimalikke pettusi vältida.
Tasub teada: kaheksa kuldreeglit pettuste vältimiseks
Rahaportaal Don’tWasteYourMoney reastab kaheksa reeglit, mida peaks alati silmas pidama ja järgima, et mitte pettuste ohvriks langeda.
Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis nii ilmselt ongi. Pole olemas igavese nooruse, õnne või raha allikat – ole suurepäraste lubaduste ja toodete osas pigem ettevaatlik ning uuri täpselt välja, millega tegu, mis on selle kogumaksumus ja sinu kohustused.
Loe peenikest kirja. Kui tegu on mistahes lepingu või hinnapakkumisega, mis puudutab rahalisi kohustusi, siis on oluline see otsast lõpuni läbi lugeda ning tähelepanu pöörata just väikses kirjas tekstile. Kui peaks tekkima probleem mõne lepingupunktiga, mille olemasolust sa ei teadnud või ei süvenenud, saab teenusepakkuja ikkagi väita, et see on ju seal olemas. Kui mõni tingimus jääb sulle segaseks, küsi lisa või pöördu mõne tuttava poole, kes oskab keerulist lepinguteksti osadeks võtta ja paremini lahti seletada.
Hävita tundlikku infot sisaldavad paberid. Kui arve, leping või mistahes muu paberkandjal dokument sisaldab sinu isiklikke andmeid ja sul seda enam vaja pole, siis parem lõika see enne prügikasti viskamist tükkideks, et neid infokilde oleks raske taastada ja kurjasti ära kasutada. Mitte mingil juhul ei tohi selliseid dokumente kuhugi vedelema jätta.
Ära usalda arvustusi. See kehtib eriti just imetooteid reklaamivatel veebilehtedel, kus kiidetakse toote elumuutvat mõju taevani. Tegu ei pruugi aga olla päris inimeste ja päris kogemustega, vaid veebileht on ise need välja mõelnud ja üles riputanud. Kui tootel pole ühtki negatiivset tagasisidet, võib ka see olla veidi kahtlane, sest kõigi kasutajate kogemus ja rahulolu ei saa olla täpselt samasugune ning veebileht ei pruugi lihtsalt halba arvustust kuvadagi.
Ole skeptiline. Said kummalise telefonikõne, e-kirja või ilmus sinu ukse taha keegi võõras, kes tahtis korraks üle läve kiigata? Need märgid peaksid juba ärevaks tegema, sest sellised asjad ei juhtu niisama, vaid sageli põhjusega. Telefoninumbri ja meiliaadressi osas võid internetist täiendavalt uurida, kellega võis tegu olla. Kui mõne petturiga, tuleb see info kiiresti otsingutulemustest välja.
Tee makseid targalt. Reisides riikides, kus (krediit)kaardipettused on rohkem levinud, oleks mõistlik kaasas kanda pigem väikest kogust sularaha ja maksta sellega. Samuti peaks ettevaatlik olema ülekannete osas, mida palutakse teha sulle võõra keskkonna kaudu (Western Union, MoneyGram jm).
Hangi paberil leping. Ükski müüja ega müügiesindaja ei saa sind millekski kohustada, kui oled neile vaid telefonitsi jah-sõna öelnud ning lubanud mõne tootega tutvuda. Kui nad tahavad sulle kaela asetada rohkemaid kohustusi, siis nõua kirjalikku lepingut, kus on need tingimused ka kirjas.
Ära kiirusta. Et kõik eelnev läbi mõelda ja sellele vastavalt ka käituda, on vaja aega. Kui tegu on väga hea pakkumisega, mis on ka reaalne ja aus, siis on aega sellele mõelda rohkem kui mõnikümmend minutit. Seega süvene korralikult, mõtle ost läbi, vajadusel hangi lisainfot ja uuri tausta, sest kiirustades tehtud otsused võivad kalliks maksma minna.