/nginx/o/2011/04/04/551468t1hff76.jpg)
Võrreldes 2007. aastaga on suurenenud nende hulk, kes oma kodu seisukorda heaks hindavad. Pooltel elanikest on kodus ruumi rohkem kui 30 ruutmeetrit inimese kohta.
Oma koduga ollakse varasemast enam rahul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2007. aastal hindas oma maja või korteri seisukorda heaks või väga heaks 52 protsenti leibkondadest, siis värskes, 2010. aastal läbi viidud statistikaameti leibkondade uuringus arvas nii 63 protsenti.
«Ilmselt on kas eluruume parandatud või kolitud paremale-suuremale pinnale võrreldes 2007. aastaga,» arvas sõnas statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja Piret Tikva.
Pooltel Eesti elanikel on kodus kasutada vähemalt 30 ruutmeetrit pinda pereliikme kohta, kuid ligi kümnendik peab hakkama saama ka vähem kui 15 ruutmeetriga inimese kohta.
Loogiliselt on kõige rohkem ruumi inimese kohta üksi elavatel inimestel. Üle 65-aastastest inimestest kasutab 87 protsenti suuremat kui 30-ruutmeetrist ruumi, alla 65-aastastest üksikutest on sama ruum kasutada 85 protsendil.
Kõige napimalt on pinda käes vähemalt kolme lapsega peredel, kelle hulgas polnudki selliseid, kellel leibkonnaliikme kohta üle 30 ruutmeetri pinda oleks. 40 protsenti sellistest peredest peab hakkama saama alla 15 ruutmeetri pinnaga inimese kohta.
Ühe lapsega peredel on elamiseks enamasti (65 protsendil leibkondadest) 15-30 ruutmeetrit inimese kohta.
«Vanemaealised elavad päris tihti kas üksi või kahekesi, siis ongi neil inimese kohta rohkem ruumi kui neil, kel ehk samamoodi kahetoaline korter, aga seal elatakse koos lastega,» märkis Tikva.
See, et lastega perel nii palju ruumi iga inimese kohta pole, on tema sõnul loomulik. «See eeldaks ilmselt juba suurt maja või väga suurt elamispinda ja võib-olla selliseid väga rikkaid inimesi uuringusse ei sattunud,» põhjendas Tikva.