/nginx/o/2011/04/04/551458t1h858c.jpg)
Võimalust kasutada kodus vannituba või dušši pole 15,4 protsendil Eesti elanikest, jooksvat sooja vett aga pole ligi 18 protsendil, selgus statistikaameti värskest leibkondade uuringust.
Ligi viiendikus kodudes ei saa sooja veega kümmelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem napib kümblemisvõimalusi üksikute üle 65-aastaste elanike grupis, kellest ilma vannitoa või dušita on 27 protsenti.
Jooksvat sooja vett pole 18 protsendil leibkondadest. 7 protsendil kodudest pole ka üldse kanalisatsiooni, lokaalse kanalisatsiooniga piirdub 14 protsenti leibkondadest.
Samuti peab ligi 9 protsenti peredest läbi ajama kuivkäimlaga ning 5 protsenti kasutama välikäimlat.
«Rahvusvahelises võrdluses on teiste Euroopa riikide jaoks imestamapanev, et Eestis ei ole igal pool kanalisatsiooni – nende jaoks on see suisa vaesuse näitaja. Mujal riikides suisa puuduvad andmed selle kohta,» sõnas statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja Piret Tikva.
«Kanalisatsiooni pannakse aasta-aastalt juurde, kuivkäimlate ja ilma kanalisatsioonita elamisi peaks ikka pidevalt vähemaks jääma,» lisas ta.
Ilma kanalisatsiooni ja veeklosetita ollakse rohkem maapiirkonnas, näiteks Tallinnas on veeklosett 99,3 protsendis ning vannituba on 97,3 protsendis kodudest.