/nginx/o/2011/04/04/551446t1h6d98.jpg)
Täna avaldatud andmete järgi kasvas mullu tööõnnetuste arv, selle peamiseks põhjuseks on töömahtude ja töö intensiivsuse kasv. Tööinspektor Ingrid Põder kirjutab, et terviseriske aitaks töökohas vähendada ohutusmärkide kasutamine.
Tööinspektor: asjakohased märgid aitaksid hoida töötajate tervist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märgistus töökeskkonnas peab töötajatele meelde tuletama võimalikke ohte ning tuletama meelde ehk muidu ununeda võivaid reegleid ohualas käitumiseks.
Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad olema töökohal tagatud asjakohased ohutusmärgid ning -vahendid. Riskianalüüsiga tuleks selgitada välja ohuallikad ning nende ümber asuvad ohualad, mis vajad märgistamist. Kahjuks paljudel juhtudele ei pöörata riskianalüüsis piisaval määral tähelepanu ohumärgistuse, isikukaitsevahendite ja muude ohutusvahendite kasutamisele.
Töökoha ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb märgistada. Ohtlik ala võib olla näiteks ebatasane liikumistee või kasvõi lühiajaliselt sellele asetatud ese. Ohutusmärk tuleb paigaldada ohuala piirile ning see peab edastama info ohust tulenevate riskide kohta. Kui ohuallikas nõuab teatud isikukaitsevahendite kasutamist, siis tuleks seegi teave märgistusega edastada. Näiteks kokkupõrkamise või kukkumise oht tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega.
Ohutusmärgistuse nähtavuse tagamiseks tuleb silmas pidada, et ohutusmärk oleks piisavalt valgustatud ning asuks sobival kõrgusel ja et seda ei varjaks konstruktsioonid või esemed. Vähese loodusliku valgustuse puhul võiks kasutada märkidel järelhelenduvaid värve, peegeldavaid materjale või tehisvalgustust. Unustada ei tohiks ka, et ohutusmärk eemaldatakse, kui kaob märgi kasutamise tinginud oht.
Ettevõttes, kus kasutatakse maa-, vee- või õhutransporti, tuleb nende liiklemiskohtadele panna üles vajalikud liiklusmärgid, teemärgised või foorid.
Ohumärguanne võib lisaks märgistusele, märgile või värvusele olla edastatud ka suuliselt või käemärguandega, osutades ohtlikule alale ja ohu iseloomule. Käemärguandega antakse üldjuhul juhiseid manööverdamiseks või lastide teisaldamiseks.