/nginx/o/2010/06/01/378121t1h2ec3.jpg)
Statistikaameti värske leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal pole 63,7 protsendil Eesti elanikest sääste, kuid analüütiku hinnangul on tegelikkuses varud siiski enamatel inimestel.
64 protsendil elanikest pole sääste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige tõenäolisemalt on sääste lasteta eakate (üle 64-aastaste) paaridel, kellest märkis teatud säästude olemasolu 62 protsenti. Üksikute eakate hulgas on sääste vaid 37 protsendil. Seevastu üksikute alla 65-aastaste elanike seas on sääste vaid ligi 21 protsendil.
Kahe lapsega paaridest on säästud ligi 45 protsendil.
«Need andmed võivad olla ka veidi ebaadekvaatsed,» arvas statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja Piret Tikva. Mõnel puhul inimesed ei oska kas öelda või defineerida, mis on nende jaoks üldse säästud. Või ei teata teiste leibkonnaliikmete andmeid. Kui uuringule vastajad ei süvene, siis võivad nad lausa ära unustada, et neil on näiteks teine pensionisammas.»
«Mina arvan, et sääste on ikka rohkematel inimestel. Oleme neid andmeid küsinud ka sotsiaaluuringus ja seal on see osakaal nii 5-6 protsendi võrra suurem,» lisas Tikva.
Säästud on leibkonna eelarve uuringu järgi kogumispensioni kindlustus, väärtpaberid, kogumishoius, tähtajalised hoiused, kogumiskindlustus ja muud säästud, näiteks mida inimene hoiab kas või oma kodus kapis.
«Arvatavasti Eesti inimene tõesti ei pea kõiki neid oma säästudeks,» tõdes Tikva.