/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/06/02/6739839t1h4e3b.jpg)
Koalitsioonipartnerite neljapäeval kokku lepitud maksumuudatused süvendaksid rahandusministeeriumi andmetel ja BNSi arvutusel eelarvepuudujääki nelja aasta peale kokku hinnanguliselt 20 miljoni euro võrra.
Graafik: koalitsiooni uued maksumuutused süvendavad eelarvepuudujääki (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda, kui palju eelarvepuudujääk süveneb, ei ole täpselt võimalik öelda, sest mõnedes olulistes detailides ei ole partnerite vahel veel täpset kokkulepet sündinud. Näiteks ei ole selge, mis kujul tuleb pakendiaktsiis, kuidas ja millal viiakse ellu kontsernisiseste ning enam kui viie aastase tähtajaga laenude maksustamine.
Rahandusministeeriumi andmetel toob kasumite väljaviimise piiramise uus lahendus panditulumaksu asemel riigile nelja aastaga 34 miljonit eurot. Samas uue lahenduse osas veel selge kokkulepe puudub, kuid peaminister Jüri Ratas on teinud ettepaneku hakata enam kui viie aasta pikkuseid kontsernisiseseid laene maksustama tulumaksuga.
Riigi kinnisvara efektiivsem kasutamine annab rahandusministeeriumi arvutustel tulu ja kokkuhoidu nelja aastaga kokku mahus 25 miljonit eurot. Riigi tulu sotsiaalmaksust suureneb seoses toimetulekutoetuse reformiga nelja aasta peale kokku 18 miljonit eurot.
Nelja aasta perspektiivis vähendab valitsusasutuste majanduskulude kolmeprotsendiline kärbe riigi kulusid suurusjärgus 7,6 miljonit eurot ehk 1,9 miljonit eurot aastas. Kärbe ei puuduta prioriteetseid valdkondi nagu kiirabi ja sisejulgeolek, sealhulgas politsei ja pääste valdkond.
Samuti ei kärbita kulusid kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalas, IT-asutustel, muuseumidel ega põhiseaduslikel institutsioonidel nagu presidendi kantselei, riigikogu, õiguskantsler, riigikontroll ja riigikohus.
Looduskaitsealuste maade ostmise ja keskkonnakaitse rahastamise mahu suurendamata jätmine vähendab riigi kulusid nelja aastaga kokku 5,6 miljonit eurot ehk 1,4 miljonit eurot aastas. Samas panditulumaksust loobumine aastatel 2020 ja 2021 tähendab kummalgi aastal riigile 18 miljonit vähem tulu.
Pakendiaktsiisi kehtestamata jätmise mõju tähendab riigi tulu vähenemist 15 miljoni euro võrra aastal 2018. Valitsuskoalitsioon analüüsib aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud.
Abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimaluste laiendamine tähendab riigile nelja aasta peale kokku 14,4 miljonit eurot ehk aastas 3,6 miljonit eurot väiksemat tulu. Tulevikus saavad abikaasad esitada ühisdeklaratsioone ja neile kehtib maksuvaba miinimum 180 eurot kuus.
Koalitsiooni maksumuudatuste eelarvemõjude tabel (summad toodud miljonites eurodes):
Allikas: rahandusministeeriumi andmed ja BNS-i arvutused; *hinnanguliselt aastas; **tingimusel et pakenditulumaksu ei tule lähimate aastate jooksul.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad jõudsid neljapäeval valitsuskoalitsiooni maksupaketi muudatustes kokkuleppele.