Kodanikuühendus miljarditehase rajajatele: üritate hiigelprojekti näidata paremas valguses

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks korraldas ka mai keskel Tartus tehasevastase demonstratsiooni. Foto: Kristjan Teedema

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks saatis mai lõpus miljardilise tselluloositehase rajajatele Margus Kohavale ja Aadu Pollile kirja, kus esitavad terve rea kriitilisi küsimusi tehase kohta.

«Leiame, et üritate kavandatavat hiigelprojekti tegelikkusest paremasse valgusse seada, sestap kogusime kokku teie tagasisidele reageerinud inimeste vastuargumendid ja üles kerkinud küsimused, et tehase suurt keskkonnakoormust teadvustavate kodanike arvamus teieni toimetada,» seisab kirja sissejuhatuses.

«Te ütlete, et kodanikud eksivad, väites, et neid jäeti tehase ettevalmistusprotsessi kaasamata. Teie sõnul ei saanudki neid enne sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi valmimist kusagile «kaasata». Paraku näitab selline suhtumine, et tehaseprojekti eestvedajad ei mõista kodanikuühiskonna alusprintsiipe ning on selgelt majanduslike huvide poole kaldu,» lisavad kirja autorid.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli selgitas, et kiri sündis avaliku arutelu käigus ning kümnete inimeste aktiivsel osavõtul. «Seega võib seda tõepoolest nimetada kodanike (mitmuses siis) poolseks pöördumiseks,» märkis ta.

Ta ei teinud saladust, et kiri sisaldab tehaseplaanide vastu seisvate inimeste seisukohta, mis neil tehase kohta teadaolevate andmete põhjal (investorite poolt tellitud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs, mõned üksikud dokumendid ja meedias ilmunud info eelkõige) kujunenud on.

«Samuti oleme sinna lisanud meiepoolse uurimustöö käigus üles kerkinud küsimused,» rääkis Väli. Tema sõnul oli küsimuste hulgas, mida tehaseplaanide vastu seisvad aktiivsed kodanikud miljarditehase rajajatele esitasid, ka selliseid, millega seoses avalikkuses väga palju arutelu kaasnenud ei ole.

Sealhulgas on näiteks:

• Miks ei kaasatud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi koostamisse keskkonnateadlasi, sotsiolooge, turismiettevõtjaid, Kunda tehase mõjuväljas elavaid inimesi ja teisi valdkondlikke eksperte ning huvigruppe?
• Meenutagem, et 2004. aastal keeldus Läti valitsus sarnase tehase rajamisest Daugava kallastele. Kas sellise pretsedendi puhul saame ikka kindlad olla, et meie lõunanaabrite metsavarudest on võimalik katta kolmandik Est-For Investi poolt kavandatava tehase toormevajadusest?
• Miks ei peaks plaanitav tehas selle ehitamise korral oma tootlust suurendama, kui näiteks Estonian Cell (Kohava eelmine tehaseprojekt) on oma tootlust kümne aastaga veerandi võrra suurendanud?
• Küsitavusi tekitab seegi, millist mõju avaldab tehase käivitamine kütte hindadele ja kättesaadavusele Lõuna-Eestis. Ka CentARi sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis märgitakse, et paberipuidu nõudluse kasv võib mõjutada küttepuu hinda sõltuvalt sellest, millist toorainet puidurafineerimistehas vajab. Miks ei kajastata sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis kütte potentsiaalse hinnatõusuga kaasnevaid tagajärgi?
• Milline on garantii, et eeldatav välisinvestor ei osta tehast hiljem Eesti kaasosanikelt sajaprotsendiliselt välja? Kuidas ja milliste meetoditega hinnatakse investori(te) keskkonnateadlikkust ja kavatsusi?

«Kindlasti oleks teiepoolseks heaks alguseks ning tõenduseks, et hoolite meie keskkonnast, see, kui survestaksite riiki oma metsapoliitikat säästvamas suunas liigutama. Me teame, et meie tänane metsapoliitika on kujunenud metsatöösturite näo järgi. See tähendab, et teil on keskkonnaministeeriumiga hea koostöö,» seisab pöördumise lõpus.

Ka paluvad kirja autorid, et miljarditehase rajajad viiksid Eesti metsamajanduse säästvamale kursile. «Aidake riigil välja töötada raiemahtude kontrolli all hoidmise instrument ja vana metsa osakaal taas kasvukursile viia. Kasvõi pool sammu sellel suunal tekitaks kodanikes suurt imestuse- ja rõõmukahinat – see oleks ennenägemata ime,» märgivad kirjale allakirjutanud.

Kirja sisuga saab lähemalt tutvuda siin.