Töövaidluste arv kukkus kriisieelsele tasemele

Enim töövaidlusavaldusi laekub ehitustöölistelt. Pildil ehitusmeeste saapad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mullu esitati töövaidluskomisjonile 3803 avaldust, mis jäi samale tasemele kriisieelse ajaga 2008. aastal. Võrreldes 2009. aasaga kukkus töövaidlusavalduste arv mullu 40 protsenti, teatas tööinspektsioon.

«Töövaidluste arv on üks indikaatoreid, mis näitab olukorda majanduses. Kui majanduses on olukord keeruline, mõjutab see ka töösuhteid ja töövaidlused on kerged tekkima,» kommenteeris tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

2009. aastal, kui majandus oli madalseisus, oli töövaidluste arv kõigi aegade suurim – 6371 avaldust. Kui 2010. aastal hakkas majanduses paremini minema, vähenes ka töövaidluste arv, selgitas Siitam suurt töövaidlustearvu vähenemist.

Sagedamini esitati läbi töövaidluskomisjoni nõudeid töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, töötamise ajal maksmata töötasude ning maksmata puhkusetasude saamiseks.

Lisaks tõi Siitam välja ka tõsiasja, et ilmselt on uus töölepingu seadus tänaseks saanud nii töötajatele kui ka tööandjatele selgemaks ning ka see aitab kaasa töövaidluste arvu vähenemisele.

Ametialade lõikes laekus avaldusi kõige rohkem ehitustöölistelt, autojuhtidelt, müüjatelt/klienditeenindajatelt, kokkadelt, projektijuhtidelt, raamatupidajatelt, koristajatelt, müügijuhtidelt.

«Sageli võetakse just ehituses, transpordis, kaubanduses ja teeninduses tööle juhutöötajaid, kelle töösuhe kestab lühikest aega ja nende töölepingute sõlmimise või sealsete tingimuste täitmisega ei viitsita vaeva näha,» selgitas Siitam.

Tööinspektsiooni juristide infotelefonile 640 6000 helistati 2010. aastal nõu saamiseks 59 140 korral ning õigusalasel nõustamisel käis 6669 kodanikku. Enim segadust tekitavateks teemadeks on töölepingu ülesütlemine, keskmise töötasu, puhkusetasu ja haigushüvitiste maksmine ning see, kuidas käituda juhul kui tööandja ei anna tööd, ei maksa töötasu õigeaegselt või ei maksa seda üldse.