Salvesti omanik ja nõukogu esimees Veljo Ipits rõõmustab valitsuse otsuse üle jätta ära uus pakendiaktsiis, millest tema sõnul võidavad eeskätt tarbijad.
Ettevõtja ärajäetud maksudest: jumal tänatud, tarbija võidab
«Eks nii tootjad kui ka lõpuks valitsus said aru, et pakendiaktsiis oleks muutnud kõike kallimaks just tarbija jaoks, kuna pakend on kõikidel kaupadel olemas,» rääkis Ipits. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi oleks pakendiaktsiis viinud inimese rahakotist keskmiselt 13 eurot aastas.
Uus pakendiaktsiis oleks tähendanud seda, et juba praegu kehtivale taaskasutamise maksule oleks lisandunud veel turule toomise pakendiaktsiis. Ipitsa sõnul on aga toiduainetööstuse marginaalid niigi väikesed. «Uus aktsiis oleks võtnud meie kasumist umbes 25 protsenti. Samas toiduainetööstused töötavad alla 10 protsendilise kasumiga,» selgitas ta.
Tema sõnul muutuvad Eesti pered ja leibkonnad järjest väiksemaks, mistõttu muutuvad väiksemaks ka pakendid. «See aga oleks automaatselt tähendanud suuremaid kulusid pakenditele,» lisas tööstur.
Raal: nüüd tuleb hakata tegelema petturitega
Eesti pandipakendi juht Rauno Raal rõõmustas samuti maksust loobumise üle ja ütles, et nende organisatsiooni kuuluvad 320 tootjat ja importööri hingavad kindlasti kergendatult.
Tema sõnul puudus kavandataval uuel aktsiisil keskkonda hoidev efekt. «See seadus oleks võinud näiteks korduvkasutatavaid pakendeid promoda, aga ta ei teinud seda. Selle eesmärk oli kõigest riigi eelarvet täita,» ütles Raal.
«Rõõmu teeb ka see, et valitsus on lubanud nüüd üle vaadata kogu jäätmemajanduse. Loodame, et nad võtavad ette need tootjad, kes täna millegi eest ei vastuta,» rääkis ta. Nimelt on valitsuskoalitsioon lubanud, et nad analüüsivad aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustavad seejärel edasised sammud.
«Neid arvamusi on erinevaid, aga vähemalt 10 protsenti ettevõtetest on neid, kes hoiavad pakendi kogumise kohustusest kõrvale ja kes opereerivad mustal turul,» märkis ta.
Valitsus jõudis eile kokkuleppele, et nad loobuvad panditulumaksust ja pakendiaktsiisist. Suhkrumaksu kehtestamine jääb aga jõusse.
Erakondade juhid teatasid ühisavalduses, et nende eesmärk on muuta Eesti ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks ning toetada jätkusuutlikku majanduskasvu.
«Lubasime valitsuslepet sõlmides, et see tuleb paindlik dokument, mida oleme alati valmis vajadusel täpsustama ja veelgi paremaks muutma,» teatasid nad valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel.