Nõuanded: kuidas aidata noortel tööd saada?

Ülikool võib küll praktikat ja palju teadmisi pakkuda, kuid esimene erialane töökoht ei pruugi pärast koolilõppu kohe sülle kukkuda. Foto: Panthermedia / matej kastelic

Töökogemuseta ja tööturu nõudlusele mittevastava haridusega noorel võib olla esimese töökoha saamine vägagi keeruline. Mida saab lapsevanem teha, et aidata noorel tööturule siseneda?

CV Keskuse karjääriabi annab nõuandeid, kuidas võiksid lapsevanemad oma järeltulijatele esimeste töökogemuste saamisel toeks olla.

Julgusta noort erinevaid alasid proovima

Möödas on ajad, mil värsked kutse- või ülikoolilõpetajad suundusid väljavalitud ametikohale tööle ja jäid samasse valdkonda töötama aastateks, kui mitte terveks eluks. Järjest enam räägitakse elukestvast õppest ja mitmest karjääriteest ning seda õigusega. Ajal, mil pensionipõlv aina kaugemale tulevikku lükkub, võetakse iga päev vastu otsuseid teha kannapööre senises tööelus ja asutakse uues valdkonnas õppima või töötama. Oluline on ka noori julgustada katsetama ja proovima. Vahel tasub anda endale võimalusi, mis esialgu ei pruugi tunduda täpselt «see õige», sest kui paljud saavad tegelikult oma tööaastate lõpuski öelda, et tegid just seda, mis on nende kutsumuseks?

Erinevate valdkondade proovimiseks on mitmeid võimalusi – miks mitte julgustada noort osalema kogukondlikes tegevustes, kandideerima vabatahtlikuks Eestisse või isegi välismaale? Väärt kogemused ja teadmised ei tule ainult palgatööst või praktilisest eriharidusest.

Julgusta, kuid ära langeta otsuseid noore asemel

Oluline on tõsta noorte eneseusku, et nad julgeksid ja tahaksid võtta vastu tähtsaid otsuseid. On tähtis, et noored haaraksid ise initsiatiivi, leiaks oma kutsumuse ja suuna elus. Tutvuste kaudu saadud töökohad võivad küll aidata oma kutsumust leida, ent soov ja tahtmine katsetada ja proovida peaks siiski tulema noorelt endalt.

Räägi asjadest nii, nagu need on

Palju on räägitud noortest, kes ei ole nõus tööle minema, kui palganumber oleks pelgalt kolmekohaline. Tänaseid üürikorterite kõrgeid hindu vaadates võib sellest isegi aru saada. Sellegipoolest on oluline, et noored mõistaksid, et palgatõus on seotud siiski töökogemuste lisandumise ja uute oskuste omandamise, mitte vaid suure soovi ja tahtmisega. Ei ole tavapärane otse koolipingist lahkununa saada kohe tippspetsialistiks või ettevõtte juhiks.

Miks mitte rääkida noorele oma karjääriteest, esimestest töökohtadest ja omandatud kogemustest? Loomulikult usub iga vanem, et just tema laps on kõige tublim ja edukam, kuid sellegipoolest tasub noortesse süstida parajalt reaalsustaju ja arusaamist, et edukuse ja hea äraelamise jaoks tuleb ka pingutada ja võtta vastu olulisi otsuseid – näiteks mida õppima minna ja kuhu tööle kandideerida.

Harjutamine teeb meistriks, ka töövestlustel

Aeg, mil kandideeriti vaid ühele töökohale korraga, on samuti möödas. Tööpakkumistele kandideerimine on tänu nutiajastule muutunud mugavamaks ja töövõtjad on selle trendiga kiirelt kaasa läinud. Mitmetele töökohtadele korraga kandideerimine suurendab kogemusi töövestlustel, mis on noorele hädavajalikud ja ka tõenäosust pääseda lõppvoorudesse.

Aeg-ajalt oleme noortelt kuulnud, et pärast eitavat vastust on neil raske uuesti proovida. Seepärast tasub neisse sisendada enesekindlust ja teadmist, et harjutamine teebki meistriks. Mõned noored vajavad rohkem abi ja tähelepanu, teised vähem. Aidakem neid oma nõuannete, eriti aga toetuse ja ärakuulamisega, mis lihtsustab nende sisenemist tööturule ja oma kutsumuse leidmist.