/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/06/28/5553079t1h51c6.jpg)
Üleeuroopaline vahendustasude määrus on aidanud kaardimaksete kulusid langetada eelkõige suuremate ettevõtete jaoks, väikefirmadeni ei ole muudatused jõudnud, selgub Eesti Panga küsitlusest.
Kaardimaksete kulud on langenud vaid suurettevõtete jaoks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pank viis selle aasta aprillis ja mais Kaupmeeste Liidu ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni liikmete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli teada saada, kas üleeuroopaline vahendustasude määrus on toonud kaasa muutusi ka Eesti ettevõtete jaoks.
Küsitlusest ilmnes, et praeguseks on langenud suuremate ettevõtete kaardimaksete kulud, kuid kõigi väiksemate ettevõteteni ei ole muutused jõudnud.
Küsitlusele vastanud pangad ei ole jõudnud kõiki oma klientidest ettevõtteid vahendustasude määrusest teavitada ja selgitada kaardimaksete tasude muutunud põhimõtteid.
Ka mõningad suuremad ettevõtted kinnitasid, et vastav teave on nendeni jõudnud vaid osaliselt, leides siiski, et kaardimaksete kulud on muutunud läbipaistvamaks. Hetkel on infosulgu jäänud eelkõige väiksemad ettevõtted, kelleni määruse mõju pole jõudnud.
«Kui ettevõte pole viimase kahe aasta jooksul pangaga oma lepingutingimuste teemal suhelnud, siis praegu on õige aeg uurida, millest koosnevad kaardimaksete tasud,» soovitas Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Kaardimaksete vahendustasude määruse üks suuremaid muudatusi oli piirmäärade kehtestamine pankadevahelistele vahendustasudele, mille pank hiljem kaupmehelt kaarditehingute puhul sisse nõuab – maksimaalselt 0,2 protsenti deebetkaarditehingu ja 0,3 protsenti krediitkaarditehingu väärtusest.
Piirmäärade kehtestamisega sooviti luua olukord, kus kaupmeeste kulusid ei mõjutaks see, kas kliendid ostavad kaupu ja teenuseid sularahas või kaardimaksega.