:format(webp)/nginx/o/2017/06/01/6734997t1h6f04.jpg)
Kuna riigikohus ei võtnud kolmapäeval menetlusse Nordecon AS ja Skepast & Puhkim AS hagi maanteeameti vastu Aruvalla-Kose lõigu laiendamisel tekkinud 4,2 miljoni euro suuruse kahjunõude üle, jõustus varasem lahend, mis jättis ettevõtete nõude rahuldamata.
Nordecon ja Skepast & Puhkim projekteerisid ja ehitasid 13,05 kilomeetri pikkuse Aruvalla-Kose teelõigu 2 + 2 sõidurajaga esimese klassi maanteeks. Pooltel tekkis vaidlus lepingu täitmisel tulenevalt sellest, et ehitusfirmad kasutasid algselt lepingu täitmisel pinnase filtratsioonimooduli määramisel Sojuzdornii meetodit. Nii nimetatakse Sojuzdornii seadmega läbiviidavat filtratsioonimooduli mõõtmise meetodit, mille puhul pinnas tihendatakse 5–6-protsendise veesisalduse juures 3×25 teatava tugevusega löögiga.
Maanteeamet teatas ehitajatele 2012. aasta 14. augustil, et Sojuzdornii meetodi kasutamine pinnase filtratsioonimooduli mõõtmisel ei ole sobilik. Amet soovis mõõtmist GOST-meetodil, mille puhul tihendatakse pinnas optimaalse veesisalduse juures 3×40 tugevama löögiga.
Kuna Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamise tulemusena ei olnud ettevõtetel enam võimalik kasutada seni kasutatud ja lepingu edasiseks täitmiseks kavandatud materjali ning selle asemel tuli hakata kasutama kõrgemate filtreeruvusomadustega kallimat materjali, nõudsid ettevõtted ametilt selle hüvitamist.
Nordecon leidis kaebuses, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud tava ja praktika kohaselt kasutati filtratsioonimooduli mõõtmiseks Sojuzdornii meetodit, ka ei olnud mõni teine meetod hankelepingus kindlaks määratud.
Kohus leidis, et poole vahel sõlmitud riigihanke lepingu kohaselt leppisid pooled kokku siduvas eelarves, mille kohaselt töö tegelike mahtude ja maksumuste riisikot kandis töövõtja ning tal ei olnud õigus nõuda heakskiidetud lepingusumma suurendamist. Ehitusfirmad oma ala professionaalidena pidid ka teadma ja ette nägema kriteeriume, mille muutumisest tingituna võis tööde maksumus eelduslikult muutuda.
Kuna kahjunõue tulenes Sojuzdornii meetodi keelustamisel suurenenud tööde maksumuse tõttu, hindas kohus meetodi keelustamise ettenähtavust. Kohus leidis, et kuigi meetodit ei olnud lepingus kindlaks määratud, tulenes selle valik projekteerimisnormidest.
Kui Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik saavutada lepingule vastavat töö tulemust, ei õigusta ka meetodi varasem kasutamine selle kasutamise jätkamist. Maakohus tuvastas maanteeameti esitanud tõendite põhjal, et varasemates tee-ehitus projektides, milles kasutati Sojuzdornii meetodit, on täheldatud teekonstruktsioonide enneaegset lagunemist.
Seega on kohtu hinnangul põhjendamatu ka kahjunõue maanteeameti vastu, kuna ehitusettevõtted ei tõendanud ameti poolset lepingu rikkumist.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)