/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/01/6734887t1h177e.jpg)
Eesti Raudtee nõukogu otsustas kolmapäevasel koosolekul peatada investeerimisplaani täitmise tulenevalt riigipoolse rahastuse puudumisest.
Raha otsas: Eesti Raudtee peatas investeerimisplaani täitmise (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigieelarve strateegias taotlesime 23 miljonit eurot igaaastast rahalist katet. Vaatamata sellele, et see raha on meile raudtee seadusega ette nähtud, otsustas valitsus riigieelarve strateegias eraldada vaid 9 miljonit. Seega saime teostada sel aastal vaid hädavajalikud investeeringud ja muud tööd peatati,» ütles AS Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa BNS-ile.
Rohumaa sõnul loodab nõukogu, et valitsus jõuab lähikuudel tagasi raudtee pikaajalise finantseerimiskava arutelu juurde. «Ilma riigi rahastuseta on raudteel isegi jooksvad pōhikulud katmata, mis seab ohtu nii ohutuse kui ka rongiliikluse kiirused,» märkis ta.
Eesti Raudtee on varem teatanud, et vajalike hooldus-ja renoveerimistööde läbiviimiseks ning siseriikliku raudtee kvaliteedi säilitamiseks on perioodil 2018-2021 vaja riigieelarvest otsest finantseeringut minimaalselt 14 miljonit eurot aastas. Sellise summa eest saaks jätkata töökindlat rongiliiklust pealinnast Paldiski, Narva, Koidula ja Valga suunal ning tagada reisirongidele tänase 120 kilomeetrit tunnis liikumiskiiruse.
2014. aastal hindas konsultatsiooniettevõte Ernst & Young oma analüüsis minimaalseks aastaseks investeerimisvajaduseks 31,7 miljonit eurot, mis tagab olemasoleva raudteetaristu hoolduse, arengu ja töökindla kvaliteedi.
Eesti Raudtee tulusid on viimastel aastatel vähendanud ka kaubamahtude langus.